Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kivi- võ klaasvill? Maitse asi
Tavatarbijal on kivi- või klaas- villa vahel raske valikut teha. Kivivilla maaletooja Partek-Paroc Eesti tõstab esile oma toote head tulepüsivust ja nimetab, et konkurendi vill hakkab 700 °C juures sulama, samal ajal kui mittepõlev kivivill kannatab kuni 1100 °C.
Klaasvilla tootja Saint Gobaini Eesti esindaja Isover-Klaasvill pareerib väitega, et mõlemad villad vastavad tuletõrje nõuetele, ning märgib, et 200--250 °C juures aurustuvad mõlema villa formaldehüüdvaikudest sidusained ja villad kaotavad püsivuse. Mõlemast villast valmistatakse ka kõrgema tulepüsivusastmega erivilla.
Klaasvilla eelised on suurem soojapüsivus ?klaasvilla soojusjuhtivustegur??=0,029--0,045 W/mK kivivilla ?=0,034-- 0,0435 W/mK vastu) ja madalam poehind (klaasvillast plaatvilla m³ on käibemaksuta 27--31 kr ja rullvilla m³ 50--92 kr odavam kui kivivill).
Oma koostiselt on klaas- ja kivivill sugulased. Kivivilla toormaterjaliks on ränihappevaene purskekivim basalt, mille üheks koostisosaks on vulkaaniline klaas. ÄP