Maapanga kahjum 56 mln

Auditeerimise käigus hindas Maapank vara ümber 72 miljoni krooni võrra, seejuures proviseeris pank laene 68,5 miljoni krooni ulatuses. Ebatõenäoliselt laekuvaid laene kandis pank maha 46 miljonit krooni eest, neist laekus erakorralise kasumina tagasi ligi 7,4 miljonit.

Möödunud aastat võib panga laenutegevuses nimetada panga laenuportfelli saneerimise aastaks, märkis panga aastaaruandes Maapanga juhatuse esimees Arvo Sarapuu. «Sisuliselt võtavad aktsionärid selle kõntsa enda kanda ja pank saab alustada puhta lehena,» rääkis Maapanga juhatuse esimehe nõunik Urmas Glase.

«On võetud suund läbipaistvama pangandustegevuse arendamisele,» kommenteeris Maapanga bilansi puhastamist ühe suuraktsionäri, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga EBRD esindaja Maapanga nõukogus Andre Küüsvek. Maapanga aktsionär, ASi Rondam omanik Neinar Seli märkis, et Maapank peab usaldust tagasi võitma. «Iseasi, kas praegune laenude mahakirjutamine veel lõplik puhastumine on,» ütles ta.

Varem oli Maapank teatanud, et teenis möödunud aastal auditeerimata andmetel puhaskasumit 4,6 miljonit krooni. Küsimusele, kas bilansi puhastamine oli Eesti Panga pangainspektsiooni nõue, vastas Maapanga avalike suhete spetsialist Madis Salum: «Mõistagi, mõistagi.» Äripäevale teadaolevalt oli Maapank aasta algul pangainspektsiooni teravdatud tähelepanu all. Suuraktsionärid nõudsid bilansi puhastamist juba varem, aga juhtkond nõustus alles pärast seda, kui Nordika Kindlustus ostis veebruari algul Hüvitusfondi osaluse pangas ja kolmik Baltic Fund, EBRD ning Nordika omas üle poole Maapanga aktsiapakist.

Maapanga juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku suurendada adekvaatsuse normi täitmiseks aktsiakapitali kolmandiku võrra 180 miljoni kroonini.

Urmas Glase kinnitusel tuleb Maapangal nüüd kahjumi tõttu vähendada aktsiakapitali 48 miljoni krooni võrra, millega piltlikult öeldes iga aktsionär peab loovutama kolmest aktsiast ühe.

Seejärel kavatseb Maapank laiendada aktsiakapitali 50 miljoni krooni võrra. Emissioonis osalevad suuraktsionärid ning põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond (PMKF), kellel on allutatud laenu kaudu osalus Maapangas, mis on seni jõustumata. Fond ei soovi rohkem kui laenuga ette nähtud 25 miljoni krooni väärtuses aktsiaid, ütles PMKF finantsdirektor Ardo Nõmm.

Madis Salumi teatel kinnitas Nordika Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Arge eile hommikul, et plaanib osta kuni kolmandiku Maapanga aktsiatest.

Järgmise sammuna kavatseb Maapank aktsiakapitali laiendada veel 60 miljoni krooni võrra, märkimisõigus on kõigil senistel ja uutel aktsionäridel. Madis Salumi sõnul on osaluse suurendamisest teatanud Rondam. Neinar Seli kinnitas, et on teinud Eesti Pangale avalduse olulise osaluse omandamiseks Maapangas. «Lihtne viis saada odavalt olulist osa pangas ja võimalus nõukogus panga saneerimisel kaasa lüüa,» põhjendas ta.