Hooneregister võtab ebaseaduslikult tasu

Harju hooneregister teenis mullu inimestele teenuste osutamisega 2,8 miljoni krooni tulu. Selle aasta veebruaris tõusid teenuste hinnad kuni neli korda, mis peaks teenitava summa suurendama 3,3 miljoni kroonini.

Hooneregistri hinnad kehtestas Harju maavanem Mait Kornet oma korraldusega. Korralduse alusena on toodud valitsuse seaduse punktid, mis ei sätesta maavanemale hindade kehtestamise õigusi. Üks neist nimetab vaid, et maavanem juhib maavalitsuse tööd.

Harju hooneregistritalituse juhataja Rein Purje tunnistas: lisaks sellele, et maavanema korraldus ei ole seaduse järgi korrektne, puudub maavanemal üldse õigus selliseid hindu kehtestada. Harju hooneregister on maavalitsuse osakonnana valitsusasutus ning finantseeritav ainult riigieelarvest. Purje lisas, et riigieelarvest hooneregistrile raha peaaegu ei laeku.

Ka hooneregistri töötajatele makstakse palka registri enda teenitud rahast, mis eelnevalt kantakse maavalitsuse arvele kui maavalitsuse omatulu.

Teenuste eest saadud vahendeid kasutab maavalitsus Purje sõnul oma äranägemist mööda. Näiteks ostetakse igal aastal juurde vähemalt üks Nissani auto. «Kuigi hooneregistri juhatajal personaalset autot ei ole ja ma pole seda taotlenudki, palusin ma valdades käimiseks 500 krooni bensiiniraha. Isegi sellest öeldi ära,» rääkis Purje. Praegu on Harju maavalitsusel 32 autot.

Purje tunnistas, et hooneregistri hinnad on põhjendamatult kõrged ning nende kujundamisel ei ole tegelikke kulusid arvestavaid hindade kehtestamise reegleid rakendatud. Purje arvamust selle kohta maavalitsuses ei arvestata. «Mingisugune lihttõend maksab kaks korda rohkem kui see, mis läheb notari juurde ja millega võib juba tehinguid teha,» nentis Purje. «Tegin ametliku ettekande maavanemale, kuid sellele pole vastatud ja minuga pole aasta aega maavanem sõnagi rääkinud,» rääkis Purje, «vaevalt öeldakse tere.»

Harju maavanem Mait Kornet ütles, et teenuste hindade kehtestamisel on võrreldud neid Eesti kinnisvaratehingute hindadega, püüdes hindu hoida nii madalal kui võimalik. Riik finantseerib Korneti sõnul vaid inimestelt saadud informatsiooni riigile edastamist, ülejäänud on kõik majandustegevus. «Selleks, et ots otsaga kokku tulla, need hinnad rehkendatakse, mingisugust kasumit me sealt rehkendada ei tohigi,» lausus ta. Kahtlemata on probleeme, kuid ma ei oska seal midagi kommenteerida, lausus Kornet, paludes selgitusi küsida maasekretärilt, kellega aga Äripäeval ei õnnestunud ühendust saada.

Rein Purje sõnul on hindade kehtestamise aluseks näiteks munitsipaalalluvuses oleval Tallinna hooneregistril oma põhimäärus. Maavalitsuse infoosakonna koosseisus oleval hooneregistril seda aga ei ole. Samuti puudub Purje sõnul seetõttu seaduslik pitsatiõigus, kuigi pitsatiga tõendeid väljastatakse iga päev. «Oleme täitsa ebaseaduslik asutus, kui hakata lahti mõtestama,» lausus Purje. «Olen rääkinud ka advokaatidega, et kui keegi meie tegusid vaidlustab, siis meid tegelikult olemas ei ole.»