• OMX Baltic0,52%267,26
  • OMX Riga−0,7%869,75
  • OMX Tallinn0,34%1 695,01
  • OMX Vilnius0,01%1 020,97
  • S&P 500−0,35%5 731,21
  • DOW 30−0,39%42 187,52
  • Nasdaq −0,38%18 068,84
  • FTSE 1000,35%8 309,53
  • Nikkei 2251,8%39 332,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • OMX Baltic0,52%267,26
  • OMX Riga−0,7%869,75
  • OMX Tallinn0,34%1 695,01
  • OMX Vilnius0,01%1 020,97
  • S&P 500−0,35%5 731,21
  • DOW 30−0,39%42 187,52
  • Nasdaq −0,38%18 068,84
  • FTSE 1000,35%8 309,53
  • Nikkei 2251,8%39 332,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • 06.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas piirata importi maksude tõstmise abil?

Jooksevkonto väga suur defitsiit on muidugi väga kriitiline ja sellisel alal maailmarekordit omada ei ole eriti soodus. Üks võimalus defitsiiti vähendada on ekspordi suurendamine. Möödunud aastal eksport kasvas võrreldes varasemate aastatega üsna järsult. Ekspordi kasv ei ole aga olnud piisav, sest import on kasvanud veel kiiremini.
Nüüd on kaks valikuteed: kas veelgi forsseerida eksporti või koos sellega piirata mõnevõrra ka importi ja ostujõudu. Sissetoodud autode arv on tõesti kasvanud ja autostumisel on ka teine pool, infrastruktuur ei jõua sellele järele. Autode aktsiisi tõstmine on päris mõistlik idee. Samas ega ta üksinda jooksevkonto defitsiidi probleemi ei lahenda, aga ta on üks selles kompleksis. Ostujõudu saab vähendada maksude tõstmisega ja mingite toodete aktsiisi tõstmine on üks väike osa seda tüüpi meetmetest. Selge on see, et asi jooksevkonto defitsiidi osas on üsna kriitiline ja see, et üritatakse erinevaid abinõusid kasutades defitsiiti vähendada, on ilmselt vältimatu.
Selliseid kitsalt suunatud regulatsioone ei ole valitsus arutanud ja esialgu ei ole meil ka erilist huvi selliste abinõude vastu. Seda ei võimalda ka IMFiga sõlmitud memorandum, kus ei ole isegi vihjet sellisele võimalusele.
Esialgu ei ole mõtet praegu kasutatavate instrumentide hulka (pankade adekvaatsusnõuete karmistamine, riiklike kulutuste kokkuhoid) laiendada. Osa praeguste instrumentidega kaasnevaid abinõusid ei ole me veel täielikult ära kasutanud.
Peame ka tunnistama, et meil on varimajanduse osa suur ja meil on teha veel palju, et makse paremini koguda. Sellepärast ei ole vaja uusi makse kehtestada, vaid tuleb vanade kogumine korda saada.
Me peame oma praegusi instrumente tugevdama ja tõhustama. Halvasti elluviidud suurtest abinõude pakettidest ei ole mingit tolku. Kui me võtame instrumente liiga palju, ei saa me ühegagi hakkama. On vaja abinõusid, mis oleksid rangelt kõigile ühtlaselt ellu viidud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele