• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2252%39 408,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,99
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2252%39 408,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,99
  • 06.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mait Metsamaa ei jätka koos kübaradaamiga

«Pole olemas jõudu, mis sunniks mind antud olukorras abilinnapeana jätkama,» ütleb Metsamaa. «Ma ei saa teiste nimel rääkida, kuid mina Eenmaaga enam koostööd ei tee.»
Metsamaa lisab, et linna juhtimiseks on vaja pead, kaunist kübarast üksi ei piisa.
Linnapea Ivi Eenmaa sõnul pole ta jõudnud Mait Metsamaaga tema lahkumisavalduse rahuldamisest või selle rahuldamata jätmisest rääkida. Linnapeal on õigus Metsamaa lahkumisavaldus linnavolikogule saata ka ilma, et nad küsimust omavahel arutaksid.
«Ma arvan, et see ei ole eetiline, kuigi see õigus on olemas,» tunnistab Eenmaa.
Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Jakko Väli leiab, et kui keegi praegu üldse lahkumisavaldust kirjutama peaks, siis on see praegune linnapea Ivi Eenmaa ise.
«Kohtusime Mait Metsamaaga tööasjus samal hommikul, kui ta lahkumisavalduse esitas, ta ei öelnud, et kavatseb ameti maha panna,» räägib Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies. «Hiljem sain pressi kaudu teada ülemuse plaanidest. Selline käitumisviis on solvav.»
Viies tunnistab, et Metsamaa lahkumisavaldus ei kutsunud omandireformiameti töötajate seas esile ei pisaraid ega naeru. «Eks neid võimuvõitluse käigus minekuid ja tulekuid on ennegi olnud ja tuleb veel,» ütleb Viies.
Linnavaraameti juhataja Eve Fingi sõnul ei rääkinud Metsamaa lahkumiskavatsusest ka linnavaraameti juhtkonnale, erinevalt Viiesest mõistab ta aga abilinnapea käitumist. «Sellises olukorras tegutsetakse lihtsalt kiiresti,» lausub Fink.
«Tulin linnavalitsusse 1996. aasta sügisel ning jah-sõna andmiseks anti mulle paarkümmend minutit aega,» meenutab Metsamaa. «Olin selleks ajaks turismindusest üsna tüdinenud ja uus töökoht pakkus põnevust. Lisaks veensid linnasekretär Toomas Sepp ja kesklinna vanem Jüri Ott mind, et võtaksin pakutud koha vastu.»
«Esimesed kolm kuud läksid lihtsalt selle nahka, et aru saada, mis toimub,» jätkab Metsamaa. Erilist sisseelamise aega talle ei antud, sest kohe tuli luua omandireformiamet.
Metsamaa kiidab endist linnapead Robert Lepiksoni, kelle käe all oli tema väitel väga lihtne tööd teha. «Ta hoidis meid peos ja juhtis linna ise kaheksakümne protsendi ulatuses,» kõneleb Metsamaa.
«Ivi Eenmaa juhib kümne protsendi ulatuses ja põhitöö teeb ära Ants Leemets,» ei varja Metsamaa pahameelt praegu.
«Mulle pannakse süüks, et elamumajandus on korrast ära ja elamureform venib,» imestab Metsamaa. «Proua linnapea ei ole ise ühestki elamumajanduse istungist osa võtnud. Olen kolm või neli korda linnapeaga kahekesi laua taga istunud ja tööjuttu rääkinud. Seda pole vist palju.»
Küsimusele, kas Ivi Eenmaa on intrigant, vastab Metsamaa: «Kuulge, ta käis juba siis abilinnapeade kohti pakkumas, kui umbusaldushääletuse tulemused polnud veel teada.»
Metsamaa vaatab oma kabinetis ringi ja ütleb, et tema koha hõivanuks Rein Voog Reformierakonnast, kui linnavolikogu oleks eelmisel nädalal volikogu esimehele Edgar Savisaarele ja abilinnapeadele umbusaldust avaldanud.
Vladimir Viies tunnistab, et Metsamaa on ametisoleku ajal kõvasti õppinud ja endale paksu naha selga kasvatanud.
«Kui ta linnavalitsusse tuli, ei omanud ta kindlasti ettekujutust töö mahust ja esilekerkivatest konfliktidest,» lausub Viies. «Tema hulljulge otsus tugines osaliselt sellele, et õigusjärgsete omanike esindaja Peeter Ploompuu oli nõus paar kuud tasuta Metsamaad õigusalastes küsimustes nõustama.»
Tänaseks on Ploompuust saanud vihane Metsamaa ründaja, kes süüdistab linnavalitsust korruptsioonis. Ta ütleb, et pärast paari kuud abilinnapeale nõu andmist ta loobus, sest tema töö tekitas teistes ametnikes põhjendamatut vaenu. «Hoolimata pingutustest ja ettevõtmistest on linnavalitsuses küllaldaselt inimesi, kes on huvitatud omandi- ja maareformi aeglusest,» sõnab Ploompuu.
Vladimir Viies leiab, et Metsamaa peaks oma seisukohtade ja ettepanekute kaitsmisel resoluutsem olema. «Omandireformiameti eelarve on väga nigel, mis on selge näide, et ta ei suutnud oma seisukohti kaitsta ja teda ei võetud eriti tõsiselt,» lausub Viies.
Erastamisagentuuri maa erastamise üksuse direktor Mati Meeliste heidab Metsamaale ette, et tal puudus abilinnapeana tööle asudes vastav kogemus ja et avalikkusega suheldes reageerib Metsamaa vahel üle. «Eks see näitab selgesti, et Metsamaa on kergesti haavatav, kuid iga asi on õpitav,» ütleb Meeliste.
Meeliste mõtleb hetke ja lisab, et kogemused näitavad, et sama valdkonna ärimehi pole mõtet ametikohale panna, kus võivad tekkida ahvatlused.
Pirita linnaosa vanema Monika Salu sõnul on Pirital atraktiivseid maatükke, mille puhul on Metsamaa oma erahuvi üles näidanud. «Midagi välja petnud Metsamaa küll ei ole,» ütleb ta samas.
Metsamaa kinnitab, et ta ei asunud abilinnapeaks erahuvidest lähtudes. «Mul oli kinnisvara juba enne abilinnapeaks saamist ja linnavalitsuses töötamise ajal see suurenenud ei ole,» räägib ta.
Metsamaa küsib sel nädalal ühe juhtiva advokaadibüroo arvamust kirgi üles kütnud Pärnu mnt 27/Sakala 50 elamu kohta. Metsamaa vastu esitatud süüdistuse kohaselt on tema käitumise tõttu loodud linnale varalise kahju tekkimise oht. Metsamaa on veendunud, et kogu lugu paisutati üles ainult tema tagandamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 18:00
Investeerimiskulla ABC I – investeerimiskuld kui mõiste, spread, investeeringu jaotamine
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele