Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene naftafirmade kasumid sulavad
Naftafirmade aktsiad on Moskva börsil endiselt kõige populaarsemad. Hetkeolukorrale vaatamata peetakse nende väljavaateid heaks, sest nende reservid on suured, ning loodetakse, et nafta hind peaks OPECi abinõude varal jälle tõusma. Nafta hinna suur langus on Venemaad tõsiselt mõjutanud, sest nafta ja naftasaadused annavad neljandiku riigi ekspordist ja maksutuludest.
Vene naftafirmadel on maailma ühed suuremad maksu- ja transpordikulud, mistõttu nende rentaablus sõltub oluliselt eksporditulust. Vene naftabarreli jõudmine maailmaturule maksab 13,50 dollarit: sellest tootmiskulu on 7 dollarit, transpordikulu Transnefti naftajuhtmes 4,90 dollarit ja aktsiisimaks 1,30 dollarit. Kehvema kvaliteedi tõttu on Vene naftal ühedollariline allahindlus Euroopa standardse brenti seguga võrreldes.
Sel aastal on Vene toornafta hind olnud keskmiselt 13,22 dollarit, mistõttu Vene naftafirmad kaotasid jaanuaris-veebruaris ekspordiga 7,2 miljardit Eesti krooni.
Et raskest olukorrast välja tulla, püüavad naftafirmad kärpida suuri tootmiskulusid ning avaldada valitsusele survet maksude vähendamiseks. Nad väidavad, et praeguse maailmaturuhinna juures oleks nende selleaastane kahjum 65 miljardit krooni, kui naftaekspordi aktsiisi poole võrra ei vähendata ega transporditariife ei alandata. Läinud nädalal tuligi valitsus vastu naftafirmade soovile ja otsustas nafta transporditariife ja aktsiisi alandada.
Naftafirmade transpordikulud on erinevad. Suured on need näiteks Lukoilil ja Surgutneftil, kuid Tatneft, kellel on ekspordisadamad lähedal, kinnitab, et tema suudaks eksportida naftabarrelit ka 10 dollariga, ilma et ta kahjumisse satuks.
Venemaa ei vähenda nafta tootmist, kuigi muud tootjad on selles kokku leppinud, ütles Vene aseenergeetikaminister Jelena Telegina. Samas märkis ta, et Moskva tahab koos maailma juhtivate naftatootjatega välja töötada ühtse naftaturu stabiliseerimise strateegia. Aprillis külastavad naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) ametiisikud Moskvat ning asepeaministri kohusetäitja Boriss Nemtsov kohtub OPECi peasekretäri Rilwanu Lukmaniga.
Seni on tootmise vähendamise kavatsusest teatanud ainult Juksi, kes tahab seda kärpida 5% võrra. Vene naftafirmadele ei paku mingit alternatiivi ka koduturg, sest klientidel pole sularaha ja 50--90% müügist toimub bartertehingutena. Lisaks on suurenenud konkurents alandanud hinda ka siseturul.
Teatavasti jõudsid OPEC ja viis sinna mittekuuluvat riiki äsja Viinis kokkuleppele vähendada maailma naftatoodangut ca 2% võrra. Lisaks on nad valmis tootmismahtu vajaduse korral veelgi vähendama. Eesmärgiks on nafta hind kõrgemale saada.
Lukoil peab nafta hinna langust maailmaturul pikaajaliseks ning koostab lähema kahe aasta tegevusplaani arvestusega, et «barrelihind ei tõuse üle 20 dollari», ütles Lukoili president Vagit Alekperov. «Kui hinnad püsivad 16--17 dollari vahel, on meil kõik korras,» märkis ta. DI-REUTERS-BNS-ETA-ÄP