Inflatsioon pidurdab Euroopa Liitu pääsemist

Märtsikuu tarbijahinnaindeksi tõus on seotud osaliselt kütuseaktsiisi tõusuga ja selle ärahoidmiseks pidanuks kütuseaktsiisi tõusu graafiku hajutama näiteks viie aasta peale, ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Ühe korraga nii suures ulatuses tavaliselt hindu ei tõsteta.

Vitsur lisas, et tarbijahinnaindeks võib uuesti tõusta sügisel, kui kehtestatakse uued elektrienergia hinnad.

Rahandusministeeriumi makromajandusliku analüüsi ja prognoosi osakonna juhataja Mai Talviku sõnul kestab tarbijahinnaindeksi tõus veel mitu aastat, kuid midagi hullu küll juhtuma ei hakka. «Erandiks oli vaid jaanuar, kus möödunud aasta lõpust üle tulnud hinnatõusud tõstsid tarbijahinnaindeksit 3 protsenti,» ütles Talvik. Ta lisas, et tarbijahinnaindeksi tõusuks prognoosis ministeerium 9,6 protsenti. See ei muutu ja seda arvestati ka 1999. aasta riigieelarve prognoosis, lisas Talvik.

Price Waterhouse'i konsultandi Hardo Pajula sõnul on inflatsiooni ja muid majandusnäitajaid raske prognoosida. Pajula hinnangul sõltub tarbijahinnaindeksi tõus sellest, milline on Eesti usaldusväärsus rahaturgudel.

«Inflatsioon ei saa pikas perspektiivis jätkuda, kui rahamass kokku tõmbub. Rahamass sõltub aga sellest, milline on välisinvestorite usaldus Eesti suhtes,» ütles Pajula.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Siim Kallase sõnul on 15protsendiline inflatsioon Eesti jaoks täiesti normaalne nähtus ja Eesti majandusele see halba ei tee.

Tartu ülikooli pangandusprofessori Mart Sõrgi sõnul tunneb turg ise ära, milline on sobiv inflatsioonimäär, ja radikaalseid sekkumisi ei ole vaja. Sõrg lisas, et inflatsioon tuleb hoida 10 protsendi piires ja selle allasurumise nimel ei tasuks eriti pingutada.