Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tolaram jääb Eestis paigale
Tolaram Groupi tegevdirektor Baltimaades Sonny Aswani räägib, et firma on kolme tegevusaasta jooksul Eestis erastanud viis tehast ja praeguseks on investeeringute maht kasvanud 585 mln kroonini.
Aswani nimetab investeeringute peamise allikana Singapuri finantskontserni omavahendeid.
Samas loeb ta eelmise aasta kõige olulisemaks sündmuseks firma arengus koostöö algust maailmapanga finantsorganisatsiooniga IFC, mille tulemusena viimane omandas 17,5 protsendi suuruse osaluse Kehra paberivabrikus. IFC on investeerinud Kehra paberivabriku omanikfirma Horizon Pulp & Paper aktsiakapitali ligi 22 miljonit krooni.
Paberivabriku moderniseerimine läks maksma umbes 200 miljonit krooni ja sellele aitas kaasa ka Hoiupank. Sellel kuul käivitus Kehras majapidamispaberi tootmine, mille esimesed proovipartiid saadetakse järgmisel nädalal ka Soome, kust Eesti on seni enamiku majapidamispaberist sisse vedanud.
Sonny Aswani tunnistab, et Kehra tselluloositööstus on liiga väike toorainerikka Eesti jaoks, seetõttu kuulub Tolaram Groupi tulevikuplaanidesse oma tselluloositehase rajamine.
Eestile oleks tselluloositehasest kasu mitmel viisil, arutleb Aswani. «Esiteks toimuks kuni kaheksakordne väärtuse lisamine toorainele, loodaks uusi töökohti ning antaks tööd tugitegevustega hõivatud firmadele,» lausub Aswani. «Sissetulekud mõjuksid kaubandusbilansile soodsalt, aidates defitsiiti vähendada.»
Tolarami eelistus on Eesti, kuigi Läti tundub olema projekti jaoks enam valmis, ütleb Aswani. «Tegelik tulemus sõltub sellest, kui palju on Eesti valitsus valmis tagama puidu olemasolu ning investeeringud tehast toetavasse infrastruktuuri,» lisab ta.
Kaksteist aastat mööda maailma sõitnud Aswani on varem väitnud, et Eesti on riik, kuhu tal on kavatsus pikemaks ajaks paigale jääda. «Olen arvamusel, et Eesti majandus on pisut liiga liberaalne,» ütleb Aswani. «See ei loo tugevat alust tööstusliku tootmise arenguks.»
Pikemas perspektiivis pole ainult tooraine eksportimine Eestile mõttekas, leiab Aswani. Eesti peab otsustama, kuidas luua soodsad tingimused tootmise arendamiseks peamiselt ekspordi tarvis.
Aswani soovitus teistele investoritele on varuda kannatust Eesti riigiasutustega suheldes. «Neil peaks jätkuma püsivust, et mitte pettuda, kui neid esimesel kohtumisel ei mõisteta,» lausub Aswani.
Tolaram Groupi suurima käibega tütarfirma on Baltex 2000, endise Sindi tekstiilivabriku omanikfirma. Mullu investeeris Tolaram Sindis puuvilla töötlemise ja lõngakudumisseadmetesse, mis lubab edaspidi valmistada puuvillalõnga rahvusvahelisel tasemel. Enamik Baltex 2000 toodangut müüakse Soome, Itaaliasse, Saksamaale, Portugali ja ?veitsi.
Baltex 2000 allettevõttena loodud Lotus Colors alustab sellel aastal puuvilla ketrust ja kootud kangaste tootmist. Aswani ütleb, et ta on sellest projektist väga huvitatud, kuna tegemist on nii laia valiku kootud kangaste esmakordse tööstusliku tootmisega Eestis.
Suvel tegi Tolaram Investments Tallinna linnavalitsusele pakkumuse Tondi sõjaväelinnaku muutmiseks tööstus- ja tehnoloogiapargiks. Tol korral ei läinud plaan läbi, kuid Aswani pole mõtet peast heitnud.
Kreenholmi Valduse AS oli Välisinves- tor 97 peaauhinna kandidaat tänu suurele ekspordimahule, mis ületas eelmisel aastal 908 miljonit krooni. Sellel nädalal USAst naasnud Eesti suurima töötajaskonnaga tekstiiliettevõtte tegevdirektor Meelis Virkebau ütleb, et suurem osa Kreenholmi ekspordist läheb ookeani taha. Eestisse jääb Kreenholmi toodangust 22 protsenti.
Kreenholmi põhieesmärk ei ole enam uute klientide leidmine. «Meie partnerid on niivõrd suured firmad, et me üritame nendelt suuremat tellimuste mahtu saada ja oma sortimenti laiendada,» räägib Virkebau. Näiteks Kreenholmi suurim ekspordiartikkel Ameerikasse on puuvillased lastemähkmed.
Eelmisel aastal investeeris Kreenholmi Valduse AS tootmisse 60,7 miljonit krooni. Ettevõtte erastamisega võetud investeerimiskohustus oli kolme aasta peale vaid 20 miljonit krooni.
Meelis Virkebau kommenteerib, et tänu Kreenholmi müügimahu enam kui kahekordsele kasvule ja eelmisel aastal esmakordselt saadud kasumile oli investeeringute tegemine hõlpsam. Mullustest investeeringutest langes lõviosa viimistlusettevõtte seadmetele. Investeeringud on tulnud omavahenditest, räägib Virkebau.
«Ka see, et Rootsi suuromanik on kahel aastal meie aktsiakapitali suurendanud, on meid aidanud,» lisab Kreenholmi Valduse tegevjuht.
Käesoleval aastal on Kreenholmi prioriteedid investeerimisel grupi suurima käibega ketrusettevõte ja ettevõtte energiaseadmed, mis annavad voolu kõigile tööstuslinnaku 80 hektaril asuvatele Kreenholmi vabrikutele.
Tõstes Kreenholmi suuremate välisinvestorite seas esile, hindas investeeringute ja kaubanduse arendamise sihtasutus ettevõtte sotsiaalset panust Ida-Virumaal, regionaalselt tundlikus piirkonnas. Kreenholmis töötab 5300 inimest, kellele võib Virkebau sõnul juurde liita 11 Eesti õmblusettevõtte paarsada töötajat, kes tänu Kreenholmile rakendust leiavad.
«Edu saladus on higi,» muigab Virkebau. Kõige raskem etapp on Virkebau sõnul olnud ettevõtte ümberstruktureerimine kontserniks.
Eelmisel aastal erastatud Eesti Merelaevandus tegi välisosalusega ettevõtetest kõige suuremaid investeeringuid Eesti majandusse. Osa erastamisest saadud rahast paigutas riik teenima välisarvetele.
Eesti Merelaevanduse nõukogu esimees Olev Schults ütleb, et Merelaevandusse tehti eelmisel aastal investeeringuid 564 miljoni krooni eest, millest 378 miljonit kuulus erastamisjärgsesse perioodi. Investeeringute hulka arvati ka erastamisest saadud 300 miljonit krooni, mis paigutati ettevõtte omakapitali. Schults peab oluliseks ka Rootsi laevafirmalt Nordström & Thulin poole Estline'i kaubamärki kandva E-Liini ASi aktsiatest väljaostmist. Samas ei soovi ta avaldada tehingu maksumust.
Schults ütleb, et suure osa investeeringutest neelas laevade ostmine ja remontimine, mis on laevandusega tegeleva firma saneerimise ja restruktureerimisega kaasas käiv tegevus. Uutest laevadest nimetab ta 300 miljonit krooni maksma läinud ro-ro laeva Lehola. Kolm samasugust on veel teel. Eesti Merelaevandusel on praegu 48 laeva.
Investeeringud on Schultsi sõnul tehtud enamikus ettevõtte omakapitalist, kuna firma kapitaliseeriti erastamise käigus üle.