Uudised
14. aprill 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

400 000 krooni haldusnõukogudele

Nõukogude liikmete töötasudeks läheb linna rahandusameti esialgsete arvestuste järgi sel aastal 5,6 miljonit krooni, mille maksavad kinni ettevõtted. Kokku kuulub Tallinna linnale 48 aktsiaseltsi või osaühingut ja nende nõukogudes on 240 kohta, millel istub 130 inimest.

Märtsi lõpus kehtestas linnavalitsus linnaametnikest nõukogu liikmetele soovituslikud tasumäärad. Nõukogu liige võib saada 1100--3300 krooni kuus, nõukogu esimees 1650--3850 krooni kuus. Summa oleneb ettevõtte palgafondi suurusest.

Linnavalitsuse korraldus ei kehti aga volikogu liikmetele. Seega võib juhtuda, et linnaametnikud saavad ühte palka ja volikogu esindajad teist palka. Hoopis omaette seltskond on eksperdid, keda on 24 inimest ministeeriumidest ja erafirmadest. Nende töötasu kohta pole keegi korraldusi andnud.

Tallinna linnavolikogust on nõukogudes 49 inimest, enamik neist volikogu liikmed.

Ühtseid tasumäärasid neile pole, iga ettevõtte puhul on eraldi käskkiri. Keskmiselt on voliniku kuupalk nõukogu liikmena 1500 krooni ringis. Väga paljud on kahes-kolmes nõukogus.

Neljas nõukogus on näiteks linnavolinikud Vladimir Ivanov, Rein Voog, Arved Liivrand ja Leonid Mihhailov.

Volikogu avalike suhete juhi Jakko Väli sõnul ei ole linnavolikogul kavas sarnaselt linnavalitsusega võtta vastu otsus, et üle kolme nõukogu töös osaleda ei ole soovitatav. Väli mäletab, et kui nõukogudesse kohti jagati, oli tahtjaid niigi rohkem kui kohti. «Tekkis olukord, et väikesele firmale tõotas kujuneda 10-liikmeline nõukogu,» meenutab ta.

Linnavalitsus seevastu on piiranud nõukogudes osalemist ja soovitanud mitte osaleda enam kui kolme ettevõtte nõukogus. Linnavalitsusel on 57 nõukogu liikme kohta, sealgi on paljud inimesed korraga mitmes nõukogus. Seitse ametnikku kuulub rohkem kui kolme nõukogusse.

Tallinna linnavalitsuse linnamajanduse ameti juhataja Vello Ervin räägib, et ametnikel on kuni 30. juunini aega ennast nõukogudest taandada. Pärast seda teeb seda nende eest linnavalitsus.

Nõukogudes olemise edetabelit juhib abilinnapea Kalev Kallo seitsme ettevõtte nõukoguga, ehkki neist kaks ettevõtet on pankrotis.

Viies nõukogus on kesklinna valitsuse vanem Hannes Kuhlbach, kes Ervini sõnul on avaldanud soovi kahest tagasi astuda.

Vello Ervin ise on viie ettevõtte nõukogus. Üks neist, AS Balti Baas, on pankrotis.

Ervini sõnul sisustavad nõukogud tal iga nädal ühe õhtupooliku. «Koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus neljas eri kohas. Pean neid ette valmistama. See võtab aega mitu tundi töövälist aega ja ma leian, et raha selle eest on õigustatud,» kõneleb Ervin.

Tema sõnul kehtib linnavalitsuse korraldus vaid siis, kui linnal on ettevõttes sajaprotsendiline osalus.

Priisle Kinnisvarahoolduse ASi nõukogus on eksperdina EBRD endine projektijuht Tiit Riisalo, kes nüüd töötab ASis Urbaanium. Tabada seda meest ei õnnestunud. Ka Priisle Kinnisvarahoolduses ei teatud mehest midagi. Teati vaid, et ta vist pole koosolekutel käinud ja nägupidi teda selles majas igatahes ära ei tuntaks.

ASi Tallinna Linnahall nõukogus on eksperdina eksrahandusminister Rein Miller, kes on Eesti Valvekoondise finantsjuht. Küllap on ta nõukogusse valitud põhjusel, et ta on ühtlasi jäähoki liidu president.

Tallinna volikogu liikmete kõrval on nõukogudesse määratud mõni linnavolikogu töötaja.

Näiteks Priisle Kaubanduskeskuse ASi nõukogu liige on volikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik-abi Kristen Michal. Ta ütleb, et koha eraldas talle fraktsioon ja tema jutust on selge, et Lasnamäe kaupluse tulevik huvitab teda siiralt, mitte raha pärast. Michali sõnul tahab nõukogu kaupluse võimalikult kiiresti erastada.

Linnavolikogu liige Rein Voog on neljas nõukogus ja tahab end taandada linnahalli ja Pelguranna Kodu nõukogust.

«Puhtpraktiliselt ei jõua kõikjal olla. Ja istuda kusagil nõukogus ainult sellepärast, et istuda ja kord kvartalis kohal käia, pole sügavat mõtet,» hindab Voog oma võimeid.

Tema meelest ei tohiks linn tegelda äriga ja 48 äriühingut on linnale väga palju.

Linnavolikogu liige, turvafirma ESS Grupp teenindusdirektor Arved Liivrand on samuti nelja ettevõtte nõukogus, kuid taandada ta end ei kavatse. «Minu puhul sai määravaks see, et ma tegelen oma põhitööl teenindamisega,» räägib Liivrand.

«Inimeste võimed on erinevad,» vastab ta küsimusele, kuidas jõuab teha põhitööd, käia volikogu istungitel ja osaleda nelja ettevõtte nõukogus.

ASi Nisurem juhatuse esimees Valdo Jõesalu kavatseb aga ennast Kopli Hoonete Hoolduse OÜ nõukogust taandada. Jõesalu hinnangul pole munitsipaalettevõttele vaja nõukogu, mida elanikelt saadud raha eest ülal pidada.

«Ma saan aru, et ametnikel on meeldiv seal olla. Aga seal tekib ka ametkondlik huvide konflikt,» arvab Jõesalu.

Huvide konflikt tekib ka Jõesalu juhitava Nisuremi ja OÜ Kopli Hoonete Hooldus vahel ja see on peamine Jõesalu lahkumise põhjus. Ehitus- ja remonditöödega tegelev AS Nisurem saab hooldusfirmalt tööd.