Ehitajat saab kindlustada nii firma kui ka tema ise

Mitmed tänavu traagiliselt lõppenud tööõnnetused ehitusel panevad peale töökaitse mõtlema ka kindlustusele.

Inimesed, kelle igapäevastes töödes-tegemistes on ette näha ohuolukordi, võiksid ise sõlmida õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu, mis ettenägematute õnnetuste korral aitab tal endal või tema perekonnaliikmetel majandusraskustest üle saada. See võib olla nii ajutise töövõimetuse kompensatsioon kui ka invaliidsus- või surmatoetus.

Kindlustusjuhtumi korral väljamakstavad hüvitised sõltuvad kindlustatu valitud kindlustussummadest. Optimaalne kindlustussumma võrdub kindlustatu 1--2 aasta sissetulekuga, et tagada saavutatud elustandard elu mõõnaperioodil. Lepingus näidatud kindlustussumma makstakse invaliidsus- või surmatoetusena.

Lisaks surma- või invaliidsusriskide kattele saab kindlustada ka ajutisest töövõimetusest tekkiva sissetuleku vähenemise vastu. Haigekassa hüvitab ajutise töövõimetuse puhul 60--80% sissetulekust. Puudujääva osa korvab kindlustus kas päeva- või valurahana.

Tööandja võib sõlmida õnnetusjuhtumikindlustuse ka tervele töökollektiivile. Pädeva tööjõu leidmine ja selle kinnistamine muutub aasta-aastalt üha keerukamaks. Tööandja poolt sõlmitud kindlustusleping näitab, et firma juhtkond on iga töötaja heaolust huvitatud ning valmis selle nimel investeerima. Siiski tuleb silmas pidada, et töötajate kindlustamine ei vabasta tööandjat seadusest tulenevatest kahjunõuetest tööõnnetusjuhtumite osas.

Kellegi hooletusest või tegematajätmisest põhjustatud õnnetusjuhtumite korral on kannatadasaanul või tema perekonnaliikmetel õigus esitada kahjunõudeid. Kahjutasu on õigus saada nii elektrikul, kes saab vigastada tehnoloogilise protsessi vigade tõttu, kui ka töö korraldamatuse tõttu hukkunud ehitusmehe perekonnal.

Sellisel juhul on tööandja kohustatud hüvitama haigustoetused, eluaegse invaliidsustoetuse, toitjakaotuspensioni jmt. Kombineeritud kindlustus kaitseb töötajat ja tööandjat

Tööandjatele pakuvad kindlustusseltsid mitmeid kombineeritud kindlustusvõimalusi, kus võetakse kaitse alla nii töötajad kui ka tööandja. Töötajad kindlustatakse õnnetusjuhtumikindlustuslepingu alusel, samal ajal saab tööandja end kindlustada tsiviilvastutuse osas. Kindlustusselts maksab lepingujärgsed hüvitised töötajale ja võtab enda kanda tööandja seadusjärgsed kohustused töötaja ees.

Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb jälgida kindlustustingimusi ja selgitada, millistel juhtudel on õigus hüvitisele ja kes on kahjuhüvitise saajaks -- töötaja või tööandja. Samuti on tähtis, kuidas kahjujuhtumi puhul toimida ja milliseid dokumente kindlustus väljamaksu taotlemisel nõuab.