• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,96%39 127,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,96%39 127,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • 15.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viina hind tõusis ootamatult

Äripäevale teadaolevalt on üsna tõenäoline firmadevaheline kokkulepe viimase hinnatõusu kohta. ASi Ofelia peadirektor Toomas Tapupere lükkas selle kahtluse ümber ja kinnitas, et kokkulepet hinna tõstmise osas on viinatootjatel raske sõlmida. «Kokkulepet ei ole ja ilmselt ei tule, sest alkoholitootjate huvid ja taust on niivõrd erinevad,» lausus ta.
Ka ASi Liviko juhatuse esimees Udo Themas ütles, et firmad on siiski väga erinevad ja väga erinevad on nende turuosad, mistõttu ei tule mingisugused kokkulepped kõne alla. «Hinna suhtes ma välistan igasuguse kokkuleppe võimaluse,» teatas Themas.
Viimatine hinnatõus on pigem reaktsioon sellele, et konkurentsis langesid viina hinnad väga madalalale, ütles Tapupere. Kellelgi ei pidanud rahakott hinnalangusele vastu ja ta oli sunnitud viina hinda tõstma. Teised tootjad aga järgisid seda eeskuju ja tõstsid samuti hinda, rääkis Tapupere.
Ofelia juhi sõnul oli odava viina juures hea külg see, et hind lähenes salaviina hinnatasemele ja tõmbas kliente rohkem nn õige viina poole. Kuid odavate viinade tootmisega läks kasumi teenimine raskeks, tunnistas Tapupere.
Udo Themas ütles, et odavate viinade klassis käis turuosa hõivamise eesmärgil veel hiljuti korralik sõda ja tootajd lasid pidevalt hinda alla. «Viina müüdi minimaalse kasumiga, kui isegi mitte kahjumiga,» täheldas Themas.
Et aasta algusest on tõusnud vee ja kanalisatsiooni hind ning on kehtestatud pakendiaktsiis, siis ei olnud seniste hindadega enam võimalik toota. «Meil on kasumiülesanne ettevõtte nõukogu ehk omaniku poolt peale pandud ja see tuleb täita, kasvõi veri ninast välja,» lausus Themas.
Märtsi keskel tõstis Liviko oma odavaima viina hinda viie krooni võrra. Eile kehtima hakanud uue hinnakirja kohaselt tõusis Liviko viina hind veel kahe krooni võrra. ASi Liviko turundusdirektor Peeter Pallo kinnitas, et Liviko on tõesti viina hinda viimase kuu jooksul kaks korda tõstnud.
Küll ei osanud Pallo öelda, mis põhjusel Liviko viina hinda tõstis. Tema sõnul teavitati Liviko turundusteenistust uutest hindadest alles siis, kui sellekohast käskkirja näidati.
«Hinnakujundus on turunduse üks osa ja kui turundusteenistusele tutvustatakse hinnakirja päev enne või samal päeval, kui hind kehtima hakkab, siis on mul üldse väga raske kommenteerida,» sõnas Pallo.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele