Bussiliikluse kohta avaldatud väärtõdedest

Ajaleht Äripäev naelutas Eesti ajakirjanduse ajalukku loo («Suured bussifirmad ei taha monopoli käest anda» ÄP 01.04.98.), kus «suured» bussifirmad justkui keelduvad loovutamast monopoli. Kuidas saab seitset Tallinna--Tartu liinil regulaarselt vedusid teostavat omavahel konkureerivat bussifirmat nimetada monopolistideks? Neist seitsmest vaid kahte, Tarbusi ja Eesti Bussi, võib lugeda suurteks firmadeks.

Oletades, et ajakirjanik pidas silmas neid kahte «monopolisti», tekib uus küsimus. Kuidas need «monopolistid» takistavad uustulnukate tegevust? Artiklist selgub, et teede- ja sideministeerium on ebanormaalse olukorra tõttu kannatava ASi Adamson ja Anton tegevuse takistamiseks ette võtnud reisijateveo eeskirjade muutmise. Nii see mõistagi ei ole.

1997. aasta septembrist kehtivad Eestis uued, rahvusvaheliselt aktsepteeritavad eeskirjad. Nagu rahvusvaheliselt nii on ka Eestis eraldatud mõisted «buss» (10 ja rohkem reisijakohta, k.a juhi koht) ja «sõiduauto» (9 ja vähem reisijakohta, k.a juhi koht). Uute eeskirjade kehtestamise põhjuseks on kogu Eestit hõlmava bussiliikluse kaasaegne reguleerimine.

Firma Adamson ja Anton käsutuses olevad 8kohalised sõidukid kuulusid enne «taksodeks ümberregistreerimist» ja kuuluvad ka edaspidi sõiduautode kategooriasse ning nendega võib kehtivate eeskirjade järgi teostada ainult taksovedu.

Oma kirjadega juhtisime sellele firma tähelepanu. Vaatamata sellele jätkab firma Ekspress-takso sildi all illegaalselt kaugbussi liiniveo teostamist. Legaalse regulaarse liiniveo teostamiseks on eelkõige vaja omada nõuete kohast bussi ja seejärel kehtivas korras väljaantavat liiniluba koos kinnitatud sõiduplaaniga. Adamson ja Antoni juhuvedudel on küll reisijad, kuid taoline reegliteta vedu kahjustab tarbijate huve tervikuna.