Konsolideeritud müüt ei elavdanud turgu

Kauplemine Tallinna väärtpaberibörsil muutus möödunud nädala algul äärmiselt väheaktiivseks. Esmaspäeval valitses turul pea täielik vaikus. Parematel päevadel 200 mln kroonise käibega kaubelnud börsil jäi päevakäive esmakordselt sel aastal alla 25 mln kr taseme. Spetsialistide hinnangul oodati turul pingsalt Hansapanga konsolideeritud kvartalitulemusi ja see hoidis investorid börsist eemal.

Päev-päevalt muutus kauplemine börsil elavamaks, kerkides neljapäeval isegi üle korraliku 100 mln krooni taseme. Nädala kokkuvõttes jäi kauplemine siiski keskmisest tagasihoidlikumaks. 336,4 mln kroonini ulatunud nädalakäive moodustab 2,07% börsi hetke turukapitalisatsioonist (käesoleva aasta keskmine on 2,72%).

Väga kauplemisvaesel ajal tekitasid turul väikese elevuse neljapäeval selgunud Hansapanga ja Hansapanga grupi esimese kvartali tulemused. Tavaliselt kuu 17. päeval pankade lühibilansid avaldanud Eesti Pank tegi seda seekord 16. kuupäeval. Taas kord ei jõudnud Hansapank börsi nõuete kohaselt enne Eesti Panka tulemusi avaldada. Huvitaval kombel magas börs maha kell 13.05 Eesti Panga poolt laiali saadetud lühibilansid, kust panga tulemused välja paistavad, ja lasi info teadjatel rahulikult kaubelda kuni börsi sulgemiseni kell 14.00.

Neljapäeval pärast börsi sulgemist avaldas tulemused siiski ka Hansapank. Positiivse üllatusena avaldati ka konsolideeritud tulemused, mida börsil pikisilmi oodatud. Nii panga enda kui grupi majandustulemused olid head, ehk isegi paremad kui osati oodata. Paradoksaalsena ei omanud need aga pea mitte mingit mõju turule järgmisel hommikul. Hetkeks tekkinud elevus vaibus üsna kiiresti ja aktsia hind jäi püsima veidi ülevalpool 120 kr piiri. Nädala lõpetas Hansapanga aktsia 120,1 kroonil, kukkudes nädalaga 2,44%.

Loodetud elavnemist ei toonud Hansapanga konsolideeritud tulemuste selgumine ka ülejäänud turule. Kui seni seostati vaikust börsil just Hansapanga majandustulemuste ootusega, siis millega põhjendada selle kestmist samuit pärast tulemuste selgumist?

Üsna teravalt kerkis viimasel nädalal uue tegurina üles suur, ligi 13protsendine jooksevkonto defitsiit. Tegur, mille mõju siseriiklikult ei ole päris selge (ohu olemasolus ja suuruses ei ole analüütuikud ühist meelt leidnud), annab väljaspoole küllaltki ärevakstegeva signaali, hoides siinsest turust eemal nii mõnegi potentsiaalse investori.

Kui tugevalt see oht praktikas kajastub, hakkab ilmselt lähiajal selguma. Makromajandusliku tausta negatiivset mõju vähendaks kindlasti mõne kohaliku mõjuvõimsa institutsiooni konkreetne seisukohavõtt ja tulevikunägemus sel teemal. Eesti Panga umbmäärane vihje, et nähakse ohtu, kuid teha midagi ei kavatseta, kindlust oluliselt küll ei lisa.

Oma mõju on kindlasti ka igasuguse selguse saabumisel ettevõtete tasandilt. Positiivsena paistis selles osas möödunud nädalal silma Hansapank, kes teatas Hoiupangaga peetavate liitumisläbirääkimiste lõpetamisest ja plaanist veel esimesel poolaastal viia läbi plaanitud emissioon. Negatiivse poole pealt kerkis esile EMV ja Merko Ehituse ühinemissuhte ümber puhkenud võitlus. Ühe suuromaniku esindaja Hansa Investmentsi nõue anda kummalegi firmale liitfirmas 50% osalus tundub kasumeid, käibeid ja prognoose kaaludes küllaltki mõistlik. Samas otsustas Merko Ehituse aktsionäride koosolek ühineda siiski suhte 43:57 alusel.