Protestiti küll, automaks jäi

Ametiautode maksustamisega ei ole Eesti maailmas pretsedendi looja. Iga arenenud riik püüab ära hoida oma maksubaasi laialipudenemist, erinev on ainult erisoodustustelt maksuraha kättesaamise mehhanism.

Piisab pilguheidust põhjanaabrile Rootsile, kus sama temaatika oli aktuaalne alles aastapäevad tagasi ning probleemid sarnased vastukajadega Eestis. Uus ametiautode maksustamise kord jõustus Rootsis 1997. a 1. jaanuaril.

Rootsi automaksu eesmärk on sama mis meie tulumaksuseaduses -- maksustada kogu töösuhtest saadud tulu, nii rahaline kui mitterahaline. Teisalt sooviti piirata ametiautode pruukimist erasõitudeks, mis pidi ühtlasi vähendama negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Erinevalt Eestist ei tulnud uus kord Rootsi ettevõtjatele ootamatult. Sellele eelnes ajakirjanduses enam kui pooleaastane diskussioon ning uus kord hakkas kehtima aasta algusest, mitte majandusaasta keskel.

Mehhanismilt on Rootsi kui pikkade maksutraditsioonidega riigi automaks keerulisem -- maksu fikseeritud osa sõltub auto margist, vanusest ja hinnast, muutuv osa kütusekulust. Olulisem uuendus oli see, et kõik ametiauto bensiinikulud tasub auto kasutaja, mitte enam tööandja.

Ka Rootsis tuleb pidada sõidupäevikut, üldreeglina märgitakse üles ametisõidu iga kilomeeter, mille bensiinikulu tööandja auto kasutajale kompenseerib -- 8 SEK bensiini ja 5 SEK diislikütuse liitri pealt. See kulu on tööandjale maksuvaba. Kui tööandja maksab kinni ka erasõitudeks kulunud bensiini, on see roheliste nõudel maksustatud 120 protsendiga.

Rootsi äriüldsust ärritas just sõidupäevik, mille pidamine tähendab vähemalt viit protseduuri -- sissekannet päevikusse, kinnituse saamist, raamatupidamises kajastamist, väljamaksmist ja arhiveerimist (vähemalt 11 aastat).

Rootsi tööandjate liidu arvestuste järgi on maksu administreerimise kulu 2 miljardit SEK ehk iga ametiauto kohta kaks nädalat lisatööd. See aeg ja raha läheb ettevõttes põhitegevuse asemel paberimäärimisele.

Maksu valem on keeruline, nõudes eri maksumäärade ja laenuintresside arvesse võtmist. Nii on firmad hakanud teenust ostma väljastpoolt, finantsteenuste pakkujatelt.

Ebasoodne ettevõtjaile oli ka muutus käibemaksu osas -- kui enne sai ettevõte kogu bensiinilt tasutud käibemaksu oma maksukohustusest maha arvata, siis töötajale kompenseeritud bensiinilt seda enam teha ei saa. Ka Rootsis ei saa auto ostmisel makstud käibemaksu maha arvata, mistõttu ettevõtjad oodanuks maksukergendust mujalt. Riigile tõi muutus sisse täiendava 700--800 mld SEK.

Samas said ettevõtjad võitu vähenenud sotsiaalmaksukulust, maksu fikseeritud osa vähendamisest ning sellest, et paljud uue korraga tekkinud lisakohustused kannab auto kasutaja.

Elu näitab, et ametiautode kasutamine ei ole Rootsis vähenenud, kuid vähenenud on nende kasutamine erasõitudeks. Samas jäi diskussioonist kõlama hoiatus, et viimse sendini taotletud õiglus ei tohi ülikeerukate ettekirjutustega muutuda ebaõigluseks ettevõtete vastu. Sellega haakuv, ent omaette teema on maksuameti toimetulek uue korra kindlustamisega.