Riigifirma juhi palk jääb saladuseks

Valitsuse liikmed on avaldanud arvamust, et riigile kuuluvate suurettevõtete juhtide palgad peaksid olema avalikud olenemata nende suurusest. Ometi ei ole ministrid nõus riigifirmade juhtide palgast avalikult rääkima.

Majandusminister Jaak Leimann annab pressiesindaja kaudu teada, et tal puudub teave ettevõtete tegevjuhtide tasustamise kohta, kuid selle väljaselgitamine käib. Rahandusminister Mart Opmanni sekretär lausub, et minister ootab erinevatest ministeeriumidest selle kohta andmeid. Mingeid kommentaare ega seisukohti riigiettevõtete juhtide tasustamise kohta rahandusminister enne andmete kokkusaamist ei anna.

Peaminister Mart Siimann on lubanud, et riigiettevõtete tippjuhtide palkade ja kompensatsioonide suurust ning nende põhjendatust hakatakse lähiajal uurima. Heido Vitsur muudaks palgad avalikuks

ASi Eesti Energia nõukogu liige, peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütleb, et tema on alati olnud seda meelt, et riigiasutuste juhtide palgad peaksid olema avalikud. Küsimusele, kui suur on siis näiteks Eesti Energia juhatuse esimehe praegune palk, vastab Vitsur, et tema teada on see kaitstud antud isiku palga saladusega.

«Aga ma arvan, et tema palk peaks olema teada,» lisab majandusnõunik.

Eesti Energia ja ASi Norma Grupp nõukogu esimees Jüri Käo ütles eilses Postimehes avaldatud intervjuus, et ta on kategooriliselt vastu riigi osalusega äriühingute juhtide palga avalikustamisele. See on üks konkurentsi halvav tegur, väitis ta.

Ettevõtete tippjuhtkondade palga pealt kokku hoida oleks riigi seisukohalt populistlik ja majanduslikult kuritegelik, teatas Käo Postimehele.

Eesti Energia endise peadirektori Uudo-Rein Lehtse kuupalga ja lahkumiskompensatsiooni avalikuks tulemise järel avaldas hulk inimesi Äripäeva toimetusele arvamust, et olgu Lehtse palgaga kuidas on, aga Eesti Energia praeguse tegevjuhi palk on sellest tunduvalt suurem. Üks palgatöötaja pakkus Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Okki palga suuruseks kuni 120 000 krooni kuus.

Heido Vitsur räägib, et kui Gunnar Okki palga suurust Eesti Energia nõukogus arutati, otsustati, et see ei saa olla väiksem kui Eesti Energia endisel juhil. Uudo-Rein Lehtse teenis Eesti Energias väidetavalt 67 500 krooni kuus.

Heido Vitsur ütleb, et tema ja peaminister Mart Siimann toetasid riigikogus aasta alguses arutusel olnud seaduseelnõu, mis puudutas ka riigiettevõtete tippjuhtide palga avalikustamist. «Öeldi, et mingil juriidilisel põhjusel ei olnud see eelnõu seadusega kooskõlas ja ta poogiti seetõttu välja,» lisab Vitsur.

«Tean, et enne kui me paar aastat tagasi Uudo-Rein Lehtse palka tõstsime, oli see enam-vähem samal tasemel kui teiste riigile kuuluvate suurettevõtete juhtide palk,» lausub Vitsur.

Ta kinnitab, et kunagi oli Lehtse palk suurettevõtete juhtide seas kindlasti kõige väiksem.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Enn Sarap räägib, et Tallinna Sadam ei ole riigile kuuluv ettevõte selles mõttes, nagu seda ajakirjanduses käsitletakse. Ta ütleb, et tõele ei vasta väited, nagu makstaks Tallinna Sadama tippjuhtidele palka maksumaksjate rahaga.

Sarap lisab, et tema töölaual on pakk juriidilisi dokumente, mille kohaselt ei tohi tema palka avalikustada. «Palk peaks olema kahe poole kokkulepe ja konfidentsiaalne, nagu ta praegu on. Nii on see ka seaduses,» ütleb Sarap.

Tallinna Sadama tegevjuht ei kipu oma palgast ise rääkima. «Minu palk on konfidentsiaalne ja ma ei vasta selle kohta käivatele küsimustele,» lõpetab Sarap igasugused pärimised.

ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Väino Viilup räägib, et tema ametipalga on ära määranud ettevõtte nõukogu, kes on sõlminud temaga töölepingu, kus on kirjas tema töötasu pikemaks ajaks.

Kui vahepeal toimub Eesti ühe suurema töötajate arvuga firmas üldine palgatõus, tõstab see ka põlevkiviettevõtte juhatuse esimehe palka. «Mul on nad korra seda palka vist ka kergitanud,» tuletab Viilup meelde.

Viilup naerab ja, ilma et ta ütleks oma täpse palgasumma, lausub, et see on kolm korda väiksem kui Eesti Energia endisel peadirektoril. «Olen tema kõrval poisike, olgugi et näiteks Savisaar ütles omal ajal, et kaevurite palk peab olema energeetikutest suurem,» räägib Viilup.

Eesti Põlevkivi juht on oma palgaga rahul. «Milleks mulle seda raha väga palju ikka vaja on,» lausub ta. «Ma ei ole niisugune inimene, et ma raha taga ajaksin.»

Küsimusele, kas riigile kuuluvate äriühingute juhtide palgad peaksid olema avalikud, vastab Viilup, et Eesti peaks järgima teiste riikide eeskuju. Nii palju kui tema on maailmas ringi käinud ja kolleegidelt palga kohta küsinud, on olenemata rahvusest või riigist talle vastatud, et palk on küllaldane.

Täpsem informatsioon palga kohta peaks Viilupi sõnul olema saladus. «Isegi napsiklaasi juures ja kõrva sisse ei ütle keegi sulle oma palka,» lausub Viilup.

Rahvusvahelisest kogemusest räägib ka ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Enno Pere. Ta väidab, et läänes on riigiettevõtja palk riiklik saladus.

Pere teab, et valitsus on esitanud riigikogule töölepinguseaduse, mille järgi on töötaja palk salastatud, seetõttu on valitsuse seisukoht palkade avalikustamise küsimuses tema hinnangul imelik.

«Ma leian, et kui lähtuda seadusepunktidest, saab palk olla avalikustatud vaid siis, kui palgasaaja on ise sellega nõus,» ütleb Pere. «Kui seda pole, ei tohi Eesti seaduste järgi palka avalikustada.»

Tallinna veevärgi juht on põhimõtteliselt nõus oma palga avalikustamisega, kui seda tehakse objektiivselt, tuues välja ka ettevõtte juhi vastutuse suuruse.

Uudo-Rein Lehtse vastutus oli suur, arvestades, millises seisus oli Eesti Energia ja kogu energiapoliitika, leiab Pere. «Ma julgen küll väita, et Eesti Energia tõstmine veepeale on suuresti Lehtse ja tema meeskonna teene,» räägib ta. «Mina ei leia küll, et ta oleks mingilgi määral üle makstud.»

Küsimusele, kas Tallinna veevärgi juhi palk on Eesti Energia tippjuhiga samas suurusjärgus, vastab Pere, et tema palk pole sellega üldse võrreldav.

«Minu palk oli kuni viimase ajani seotud linnapea omaga ehk ma ei tohtinud saada rohkem palka kui linnapea,» sõnab Pere. «Võrreldes Lehtse palgaga oli minu palk vähemalt neli suurusjärku madalam.»

Suurt lahkumiskompensatsiooni ei oska Pere kommenteerida. Temale jääb arusaamatuks, miks tuleb lahkumise puhul üldse kompensatsiooni maksta. «Ma ei ole isegi sellega nõus, et riigikogu liikmed saavad pärast volituste lõppemist kompensatsiooni,» lausub Pere. «Sellist asja valges maailmas ei tunta,» väidab ta.

Valitsuse liikmete nädalatagune soov avalikustada riigile kuuluvate äriühingute tippjuhtide palgad näib rohkem sedamoodi, et valitsusel puudus seni täielikult ülevaade ettevõtetes makstavatest palkadest.