Venemaa turgu ei asenda

24. aprill 1998, 00:00

«Venemaa turgu ei asenda millegagi,» leiab Läti kaubanduskeskuse direktor Janis Birzulis, ehkki uusi partnereid otsitakse aktiivselt nii idast kui läänest.

Idaturul, näiteks Kasahstanis, piirab Läti tootjate võimalusi elanikkonna madal ostujõud, mis jääb alla vene tarbija võimalustele. Valgevene turg ahvatleb küll oma suurusega, kuid äritegemiseks on tingimused veelgi etteaimamatumad kui Venemaal. Ukrainas peaks kauplemine lihtsamaks minema pärast vabakaubanduslepingu sõlmimist, loodab Birzulis, ehkki hinna poolest on Läti kaupadel Eesti odavama toodanguga raske konkureerida. Uusi turge püütakse leida ka Usbekistanist ja Kõrgõzstanist.

SRÜ riikide kõrval arendab Läti aktiivselt kaubandussuhteid ka lääne partneritega. Siin on esikohal ELi riigid -- Saksamaa, Suurbritannia ja Skandinaavia riigid ning USA ja Kanada.

Läti arengu agentuur on avanud välismaal kümme kaubandusesindust -- neli Saksamaal, kaks USAs ning üks Suurbritannias, Austraalias, Ukrainas ja Itaalias. Järge ootab Singapur, et ära kasutada ka nende Aasia turgude potentsiaali, kuhu Läti eksport on kaduvväike.

1997. a eksportis Läti ELi riikidesse 48,9 protsenti toodangust ja importis 53,2 protsenti. SRÜ riikidesse läks 29,5 protsenti ekspordist. Venemaale viidud kaubad moodustasid kogu ekspordimahust 21 protsenti.

«Numbrite järgi on raskuskese juba läänes,» ütles agentuuri direktor Juris Dreimanis, tuletades samas meedle, et lõviosa ekspordist läände moodustab puit. Idaturule eksporditakse valdavalt valmistoodangut.

Läti juhtivad poliitikud, sh peaminister Guntars Krasts, on korduvalt öelnud, et Venemaa ähvardused sunnivad Lätit tihendama sidemeid lääneriikidega.

Läti ärimehed, kes Vene majandussurvet esimesena tunda said, ei jaga poliitikute optimismi kaubavahetuse ümbersuunamise osas.

Nii näiteks moodustavad laevaremonditehase tellimustest 30%Venemaa tellimused, Avtoelektropriborõ toodang on täies ulatuses orienteeritud Vene autotehastele -- Moskvit?i, VAZi, GAZi ja KamAZi tootjatele. Pool Ogre trikotaa?ivabriku toodangust on seotud Vene turuga, kalasaadustest eksporditakse Venemaale 61,7 protsenti. Läti piimatööstuse 100 mln latisest aastakäibest moodustab 10% Vene turg. Piimasaaduste ekspordist, mille aastane kogumaht on 14 miljonit latti, läheb pool SRÜ riikidesse.

Seoses Läti-Vene teravnenud suhetega on laevaremontijad juba kaotanud kaks olulist tellimust -- ühe 100 000 USA dollari suuruse tellimuse ning teise, 700 000dollarilise laevaremondi, mille sai omale Murmanski tehas.

Läti kalatootjatel oli nädala alguseks ladudesse kuhjunud toodangut enam kui 20 miljoni lati eest. Ainuüksi Moskvasse eksporditi varem kalatooteid miljoni lati eest nädalas.

«Blokaadi pole meile kuulutatud, kuid käimas on tõeline majandussõda,» leiavad Läti tootjad.

Kui järgida poliitikute soovitusi, ei kaotaks Läti Venemaa näol mitte üksnes turgu oma toodangule, vaid ka olulise tooraineallika.

Ogre tekstiilikombinaat ostab näiteks poole oma puuvillast Venemaalt ja teise poole Austraaliast. Kaut?ukit ostab Läti Saraatovist. Lääne turule ümberorienteerumine tähendaks ühtlasi üleminekut maailmaturu hindadele. Sama kehtib ka Venemaa gaasi suhtes, mida Läti on seni ostnud maailmaturu hinnast oluliselt odavamalt. Venemaal on terve hulk Hispaania, Hiina ja Itaalia firmade esindajaid, kes ka tegelevad odavama toorme kokkuostmisega.

Suhete paranemisest huvituvad nii Vene kui Läti ärimehed. Üksi lääne turule ei saa loota, seal on juba praegu ületootmine ja Läti kaup ei vasta veel kõigiti rahvusvahelistele standarditele. Viimase aja sündmused viitavad ilmekalt ühest turust sõltumise riskidele. B&B-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing