Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kirijenko peaminister
Peaministri ametisse kinnitamiseks oli vaja saada 226 häält 450st. Hääletamisest, mis seekord oli salajane, et saadikud saaksid hääletada südametunnistuse, mitte parteidistsipliini järgi, võttis osa 276 duumaliiget. Kuna salajane hääletus suurendas Kirijenko ?ansse, tõusid aktsiate hinnad reede pärastlõunaks 2,5%.
Hääletamisest jäi täielikult kõrvale 138 kommunisti, kes peavad Kirijenkot peaministri ametisse liiga kogenematuks, ja Jabloko 45 saadikut, kelle liider Grigori Javlinski taunis salajast hääletust.
Tulemus oli suur löök kommunistide liidrile Gennadi Zjuganovile, kes lootis uusi valimisi.
Kohe pärast hääletustulemuste selgumist pidas uus peaminister Sergei Kirijenko duumas lühikese kõne, kus ta muu hulgas ütles: «Tänane hääletus näitas, et ei parlament ega valitsus soovi Venemaal suurt murrangut ning et nii teie kui ka meie vajame Suur-Venemaad,» parafraseerides sajandi alguse reformipoliitikut Pjotr Stolõpinit.
Tutvustanud riigiduumas enne otsustavat hääletust oma majandusprogrammi, ütles Kirjenko, et Vene majanduse keeruline olukord seab valitsuse ette raskeid ülesandeid, mida tuleb asuda kiiresti lahendama. Ta lubas, et soodsa arengu korral suureneb Venemaa sisemajanduse kogutoodang aasta lõpuks 2 protsenti ja 2--3 aasta pärast 4--5 protsenti aastas.
Sel nädalal lubas ta alla kirjutada määrusele, mille kohaselt naftaaktsiisi alandatakse 55 rublalt 45-le tonni kohta. See on ajutine abinõu, mille ülesanne on aidata naftatööstusel toime tulla maailma naftahinna alanemise tingimustes. Samuti kinnitas ta, et valitsusel ei ole kavas müüa riigi monopolettevõtete Gazprom, Venemaa Ühtne Energiasüsteem jt aktsiate kontrollpakke.
Ühtlasi tegi ta kokkuvõtte valitsuse viimaste nädalate sammudest majanduskasvu elustamiseks ja palgavõlgade probleemi lahendamiseks. Ta lubas liberaliseerida seni rangelt tsentraliseeritud kullasektori, et võimaldada kommertspankadel ja tootjatel kulda eksportida. REUTERS-ÄP