Autojuht peaks olema palgi- ja kivikorjaja

Tappev kivi on juhus. Autoklaasi purustav kivi on sagedane. Teel lebav kivi on seaduspärasus.

Juhus tabab rohkem neid, kes ette ja tahavaatepeeglisse ei vaata.

Eesti liikluses on juhuslikkusel näiliselt väga suur osa. Inglismaal hukkub aastas liiklusõnnetustes 6--7 inimest 100 000 elaniku kohta, temperamentsete kihutajatega Itaalias 12--13. Eestis üle 20.

Meie seltsilisteks selles kurvas reas on Leedu, Läti, Venemaa ning Portugal. Mis meid ühendab? Mis Eesti liiklust arenenud maade (Inglismaa, Rootsi, Jaapan) liiklusest eristab?

Nähtavateks põhjusteks on kehvemad autod ja teed. Mõlemad olenevad nii rahakotist kui suhtumisest.

Maanteeauke palja suhtumisega ei lapi, teel vedelevat risu võib aga korjata küll. Eriti siis, kui selle ise koormast maha pillanud oled.

Raadiote liiklusliinidele helistajad võiksid aga politseiautode märkamise kõrval tihemini teatada teel lebavatest kividest ja palkidest ning teekattes haigutavatest aukudest. Maanteeameti infokeskus on telefonil 6 78 15 00 kuuldel ööpäev läbi.

Teistpidi võttes peaks olema sõitja asi sõitmine, kivikorjaja asi korjamine, ja augulappija asi lappimine. Kui korjaja ei korja ja lappija ei lapi, peaks ta vähemalt trahvi maksma.

Ta ei maksa trahvi. Sest sellel, kes oma auto rehvi, velje või silla maanteele jätnud, pole piisavalt külma pead, et kutsuda kohale politsei, lasta koostada akt ja hakata saadud kahju kelleltki välja nõudma. Lihtsam on lasta oma auto hirmsasti sajatades teenindusse või külasepa juurde lohistada.