• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dollari tõus võib varsti peatuda

    Valuutaturul enim kaubeldud vahetuskurss USA dollari ja Saksa marga vahel langes läinud nädalal alla 1,80 taset, kuu alguse tipptase oli 1:1,85.
    Valuutastrateegide sõnul on alust arvata, et dollar on oma lae saavutanud. «Turu ootustes on selgesti märgata muutust,» tsiteerib ajaleht The Financial Times Merrill Lynchi ja Bankers Trusti analüütikuid.
    Saksa marga tugevnemise kasuks räägib nii majanduskasvu taastumine Euroopas kui ka üleminek ühisvaluutale, mis peaks saama ametliku kinnituse sel nädalal Brüsselis toimuval ELi valitsus- ja keskpankade juhtide kohtumisel.
    Saksamaa majanduskasv on tõusnud 3%le, samas kui USA-le ennustatakse senise 3--3,5% aastakasvu aeglustumist 2--2,5 protsendile.
    Majanduskasvu kiirenemisest oodatakse Euroopa intressimäärade tõusu, mis suurendaks Saksa marga atraktiivsust tulusust otsivatele investoritele. Ootuste järgi tõstab Bundesbank aasta teisel poolel repomäära, mis praegu on 3,30% tasemel, euro esimeseks repomääraks ennustatakse 3,75. Et aga mitmete ühisraha asutajaliikmete, nagu Hispaania, Holland, Soome ja Iiri, majandus kasvab Saksa majandusest kiiremini, tõusevad intressid ilmselt veelgi.
    Need ootused on juba suurendanud Saksa valitsusvõlakirjade tulusust, mille vahe USA 10aastaste valitsusvõlakirjadega on kahanenud 80 baaspunktile. Mida väiksem vahe, seda paremini Saksa margal läheb.
    Margale tuleb kasuks ka kahtluste taandumine Euroopa ühisvaluuta projekti ümbert, mis varem sundisid investoreid paigutama oma raha USA dollarisse, Suurbritannia naela ja ?veitsi franki. Nüüd ei nähta erilist ohtu enam ka Itaalias, kus inflatsioon on langenud ühest protsendist madalamale.
    Dollarile tähendab tugev euro muuhulgas konkureeriva reservvaluuta teket. Praegu on keskpankade 1 533,9 mld dollaristest valuutareservidest 71% dollaris. Vähemalt osa reservidest konverteeritakse lähiajal ümber eurosse.
    Tugev dollar on suurendanud USA kaubandusdefitsiiti, mis aasta esimese kahe kuuga on kasvanud 6%. Suundumuse jätkudes võib jooksevkonto defitsiidi kasv investorid närviliseks teha. Tugeva dollari vastu on protestinud ka USA tootjad.
    Poliitikutel pole praegu erilist soovi sekkuda. Tööpuudus on viimase veerandsajandi madalaim ning jooksevkonto defitsiit ei ületa 2% SKTst. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Hiina suurfirma võimalik pankrot ähvardab kogu regiooni majandust
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
MESi koroonalaenude eest vastutanud EKRE minister: mina ei tea midagi
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.