Odav välislaen on müüt

Tallinna Vesi on otsustanud üheks aastaks võetud laenu valuutariski mõnes Eesti kommertspangas maandada. See teeb rahandusministeeriumi välislaenude osakonna juhataja Agate Daltoni sõnul laenu alati paari-kolme protsendi võrra kallimaks. Valuutariski maandamine on otstarbekas lühiajaliste laenud puhul, sest pikaajaliselt ei anna valuutakursside kõikumine end nii valusalt tunda.

ASi Tallinna Vesi märtsi lõpus Nomura pangalt saadud 160 miljoni kroonise laenu intress on Saksa marga kolme kuu libor pluss riskimarginaal 0,7 protsenti. Koos 0,37protsendilise teenustasuga kujuneb laenu alghinnaks 4,7--4,8 protsenti, millele lisandub 2--3 protsenti valuutariski katmiseks.

ASi Tallinna Vesi finantsdirektor Urmo Raiend kinnitas, et ettevõte peab mai keskpaigani Eesti pankadega läbirääkimisi, et leida riski maandamiseks kõige soodsamad tingimused. Kuni läbirääkimised on pooleli, ei soostunud Raiend nimetama, millise summani on ettevõte nõus välja minema.

Ta lausus vaid, et valuutariski maandamine teeb laenu kindlasti kallimaks, kuid kokkuvõttes saadi Nomura laen odavamalt, kui oleks olnud Eesti krooni baasil laenu võtta.

Hoiupanga turgude direktori Ago Lauri sõnul peitub ettevõtte jaoks risk selles, kui tal endal mingeid laekumisi selles valuutas ei ole. «Kui laenu lõpptähtajal on välisvaluuta kogemata tõusnud selle valuuta suhtes, milles ettevõtjal on sissetulek, peab ta andma laenu katteks suurema osa sissetulekust, kui planeeris,» selgitas ta. Riski maandamiseks peab valuuta peale tegema tulevikutehingu, mis võtab kursi tõusu tõenäosust arvesse. «Ja see hind, mis tuleb selle riski maandamise eest maksta, sööb tüüpiliselt ära kogu selle näilise nominaalintressi säästu,» tõdes Lauri.

Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Agate Dalton ütles, et Eesti valitsus ei ole praegu ühegi välislaenu peale tulevikutehinguid teinud ega valuutariski sel teel maandanud. Selleks pole Daltoni sõnul vajadust, sest eelmisel sügisel konverteeris rahandusministeerium enamiku välislaene Saksa markadesse ja maailmapank lubas seda tasuta teha. «Mida rohkem on portfellis Saksa marga laenu, seda väiksem on risk,» ütles Dalton.

Kui eelmisel sügisel olid riigi välislaenud 60 protsendi ulatuses USA dollarites, siis nüüd on need Saksa markades. See tähendab, et maailmapangalt saadud dollarilaen makstakse tagasi Saksa markades. Daltoni sõnul proovib valitsus kõik välislaenud võtta edaspidi ainult Saksa markades.

Valitsus on võtnud ühe pikaajalise laenu ka Jaapani jeeni baasil 20 miljoni USA dollari väärtuses. Agate Dalton nimetab seda laenu õppetunniks, mida enam ei korrata. «Jaapani investeerimisfirmad on neid laene pakkumas käinud küll ja küll ning näiliselt on need väga odavad,» jätkas Dalton. «Aga kuna Eestil jeeni sissetulekut otseselt ei ole ja kursimuutus võib selle teha kallimaks, siis ei tasu neid võtta.»

Praegu on jeeni kurss Eesti valitsusele väga soodne, aga milliseks see kujuneb laenu tagasimaksmise ajal, pole võimalik ennustada.

Selle laenu väärtus praegu on tänu jeeni nõrgenemisele dollari suhtes vaid 15 miljonit USA dollarit, rääkis Dalton. Kuid sama laen on vahepeal olnud arvel ka 23 miljoni USA dollariga, lisas ta.