Millist infot võib küsida aus internetikaupmees

Sõna «internetikaubandus» tähistab järjekordset tehnika võitu inimeste elu mugavamaks muutmisel. Samas on vahest raske aru saada, mis peitub selle populaarse sõna taga. Eestis on juba praegu võimalik nii mõndagi eluks vajalikku koju tellida arvuti klaviatuuri tagant lahkumata, piisab vaid paarist hiirega klõpsamisest ja vastamisest mõnedele küsimustele teie kohta ning varsti kõlab uksekell ja tellitud kaup ongi käes.

Esmapilgul tundub, et pole midagi lihtsamat ja turvalisemat. Huvitavaks läheb asi aga alles siis, kui uurida, mis küsimusi tellimuse vormistamisel esitatakse. Enamik Intrerneti kaudu tellimusi vormistavaid firmasid küsib inimese nime, telefoni, aadressi. Mõned nõuavad peale selle veel isikukoodi. Siin on juba päris paras hulk isiku kohta käivat personaalset infot, mida suvalisele inimesele tänavalt ei tohiks anda.

Sellest tulenevalt peaks andma mõned nõuanded Interneti kaudu kaupa tellida soovijale.

Lehekülg, kus küsitakse andmeid tellija kohta, peaks kindlasti sisaldama infot selle kohta, mis eesmärgil kasutatakse sisestatud andmeid, näiteks «Teie poolt sisestatud andmeid kasutatakse kauba kohta vormistatud tellimuse töötlemiseks.» Samuti peaks küsitama teie nõusolekut andmete kasutamiseks andmete küsija poolt, näiteks «Luban kasutada minu poolt sisestatud andmeid minu tellimuse täitmiseks.» Kui firma kavatseb teile tulevikus ka otsepostituse teel reklaammaterjale saata, oleks viisakas, kui ta teid sellest teavitaks. Mujal maailmas antakse võimalus loobuda otsepostitusest, enamasti toimub see teiepoolse märkuse tegemisega.

Enamik Eesti virtuaalseid kaubamaju vastavad eelpoolmainitud nõuetele. Kui keegi märkab mingeid kõrvalekaldumisi, siis oleksime tänulikud iga vihje eest.