• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KMÜ - 1..., 2..., 3...?

    Kui Tiit Vähi nimetas KMÜd oma äriideeks, siis ta pakkus pisut üle. Kõigepealt selles mõttes, et nii heal ideel leidus ka kaasautoreid. Ja kuigi Äripäeva lugejale pole mõistel «äri» kindlasti halvustavat kõrvalmaiku, ei ole KMÜ näol tegemist ärilise ettevõtmisega.
    Tegemist on Eesti poliitilise reaalsuse ja selles peituvate arengute ning ohtude kaine analüüsiga, millest järeldub, et kiiresti areneva riigi juhtimises on kahel konkureerival poliitilisel jõul põhineva bipolaarse süsteemi asemel mõistlikum omada kolmnurgalaadset mudelit pragmaatilise ja äärmusi tasakaalustava tsentriga.
    Selline tsenter kujunes Eestis välja 1989. a, kui rivaalitsevate Rahvarinde ja Eesti Kongressi kõrvale tekkis Vaba Eesti, kellel õnnestus ära hoida Rahvarinde absoluutne võit 1990. aasta valimistel ja luua alus parlamentarismile, kus teerullist ei piisa, vaid tuleb arvestada opositsiooniga.
    Leedus ja Lätis läks paraku teisiti ja hakkas tööle pendliefekt parempoolsete ja pahempoolsete jõudude vahel, mis juhib ühiskonna arengut paratamatult ühest kraavist teise. Selle puudumises Eestis näengi peamist põhjust, miks meie seadused on läbimõeldumad ja majandus kiiremini arenenud ning maine naabritest parem nii läänes kui äriilmas.
    Vaba Eesti, kelle baasil kujunes tolleaegses ülemnõukogus saadikurühm Sõltumatud Demokraadid, esitas juba 1990. aastal oma peaministri kandidaadiks Vähi. Sõltumatud Demokraadid panid 1992. aasta valimistel aluse valimisliidule Kindel Kodu ja 1995. aastal tekkis samade inimeste osavõtul Koonderakonna ja Maarahva ühendus -- KMÜ. Nüüd on kõik kolm suurt poliitilist jõudu (Savisaar, Laar, Vähi) järjest Eestit juhtinud ja varsti on valijail võimalus neid hinnata juba tegude, mitte ainult lubaduste pinnalt.
    Valimiste lähenedes on taktikaliselt mõistetavad üha suuremad jõupingutused, mida opositsioonijuhid ning nendega seotud kolumnistid võtavad ette KMÜ purustamiseks. Paraku ei mõelda sellise primitiivse taktika puhul hetkegi tegelikule tulemusele.
    Poliitiline tsenter saab püsida vaid täpsel keskteel turumajandusliku vabaduse ja riiklike huvide arvestamise, ettevõtluse soosimise ning ühiskonna vaesemate kihtide toetamise, läänega majandussidemete tugevdamise ja idaturu ärakasutamise jne vahel.
    Tema kadumisel jäävad järele kaks vastandlikku jõudu, kus ühe puhul prevaleerib üks ja teise puhul teine pool ülaltoodud dihhotoomiatest. Tekib selge vasak- ja paremjõudude vastandumine, tekivad kaks kraavi. Ning pole tähtiski, kummasse eesti rahvas järgmistel valimistel astub, sest ülejärgmistel astutakse kindlasti teise.
    Ehk otsekohesemalt öeldes -- KMÜ lõhestamisel kaob Eesti poliitiliselt kaardilt Koonderakond. Tekib KMÜ-2 (maaerakonnad, pensionärid, Keskerakond ja osa Koonderakonnast), mis on KMÜ-1st selgelt vasakpoolsem. Just seda taotleb praegune ühinenud opositsioon, sest siis tekib neile ainuke ?anss valimisvõiduks, mis oleks võimalik vaid bipolaarse süsteemi puhul. Kui aga risk ei õnnestu ja võimule tulevad vene erakondade toetusel hoopis vasakpoolsed jõud?
    Äripäeva lugejal, kellele finantsrisk on igapäevane asi, on nüüd hea võimalus mõelda, kas ta võtaks sellise poliitilise riski ning kuidas see mõjuks ta finantsriskidele, ja teha ka valimiste tarvis järeldus, keda toetada.
    Ülaltoodud mudelist on aru saanud Rahvaerakond, kes püüab mängida KMÜ-3, tuginedes samuti linna ja maa «ühtsusele» ja lubades sotsiaalset turumajandust. Ilvese erakonna edu sõltub sellest, kuivõrd ta suudab leida uusi tegijaid, mitte aga ei riieta lihtsalt vanad hundid lamba (pro ilvese) nahkadesse.
    Jaak Allik on kultuuriminister ja Koonderakonna liige.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Uus seadus vähendas välismaise tippspetsialisti palganõuet
Tänavu mai lõpus jõustus välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus, millega võeti vastu mitu olulist muudatust seni kehtinud regulatsioonides, kirjutas vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark partner Allar Aru Äripäeva teabevara “Õigusuudiste” rubriigis.
Tänavu mai lõpus jõustus välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus, millega võeti vastu mitu olulist muudatust seni kehtinud regulatsioonides, kirjutas vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark partner Allar Aru Äripäeva teabevara “Õigusuudiste” rubriigis.
Tipp-pankur materdas krüptotokeneid: need on sisuliselt Ponzi skeemid
Investeerimispanga JPMorgani juht Jamie Dimon kritiseeris taas krüptoraha ning nimetas krüptotokeneid Ponzi skeemideks.
Investeerimispanga JPMorgani juht Jamie Dimon kritiseeris taas krüptoraha ning nimetas krüptotokeneid Ponzi skeemideks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.