Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kehvemaid ametnikke ootab koondamine
Peaminister Mart Siimanni kinnitusel ei tohi valitsemiskulud lähiaastatel kasvada ning seetõttu piirduvad palkade tõstmise võimalused koondamiste või vahendite ümbertõstmisega.
Rahandusministeeriumi riigivalitsemisasutuste arendusosakonna juhataja asetäitja Taavi Veskimägi sõnul on ametnike konkreetsetest tulevastest palkadest veel vara rääkida, kuid järgmise aasta riigieelarvest lähtudes on mõned küsimused juba paika pandud.
«Pole ju saladus, et enamik ametnikke on alamakstud ja riigiasutused hädas kompetentsete ja võimekate töötajate leidmisega,» nentis Veskimägi. «Ent see, kui riigivõimu teostab ebapädev inimene, läheb riigile kallimaks maksma, kui kõrgema palgaga töötav hea ametnik.»
Veskimägi kinnitusel on kavandatava palgareformi üks eesmärke luua tugev juhtivametnike meeskond, kes suudaks kaasa lüüa näiteks liitumisläbirääkimistes ELiga.
Hakkame parandama tippametnike taset, sest pole kasu ka kümnest alamast spetsialistist, kui pole ühte korralikku juhtivspetsialisti, kes nad tõsiselt tööle paneks, selgitas Veskimägi.
Tõenäoliselt jääb ametnike palgaastmestiku kõrgeima astme palgaks 14 000 krooni senise 10 500 krooni asemel. Kõrgeima astme palgaga on praegu seotud ka peaministri ja ministrite töötasu, kuid rahandusminister Mart Opmanni kinnitusel sõlmitakse nende palgad kõrgeimast astmepalgast edaspidi lahti.