Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas võidelda vari- palgandusega?
Maksumaksjate võrdsuse seisukohalt on ümbrikupalgad äärmiselt taunitavad. Kõik peaksid maksuseadusi võrdselt täitma.
Töötajad tuleb panna huvituma sellest, et nende palk oleks ametlikult näidatud. See on esimene samm, mida teha saaks, see on poliitikute otsustada.
On räägitud ju palju pensioni- ja tervisekindlustuse reformist. Maksuameti poole pealt ei taha ma seda kommenteerida, sest meie kogume makse. 100 protsenti ümbrikupalkasid ära kaotada on võimatu. Aga reform vähendaks ilmselt neid küll.
Raske on hinnata seda, millega ei ole ku- nagi tegelenud. Aga minu meelest on võitlus lihtne ja peaaegu et võidetud juba sellega, kui sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud jagada tööandja ja töövõtjate vahel.
Tõsistes ja suurtes ettevõtetes on ümbrikupalgad küll välistatud. Võib-olla siis need inimesed, kes töötavad väikestes ettevõtetes, kus on mingisugused imelikud sularahalaekumised, mis ümbrikupalkadeks makstakse, peaksid oma töökohta valima selle järgi, et igal juhul oma tulevikku kindlustada.
Tõenäoliselt hakkavad siis ümbrikupalgaettevõtted vaevlema päris suures kaadripuuduses.
Kõige lihtsam ümbrikupalga vastu võit-lemise vahend istub pikemat aega riigikogus -- pensioniseadus, kus reaalsed fikseeritud palgaväljamaksed kajastuksid hilisemas elus välja makstavas pensionis ja tema arvestuses. Aga minu teada on juba kaks aastat seda nagu kuuma kartulit veeretatud. See oleks kõige lihtsam ja kiirem võimalus, et ümbrikupalga kahjulikkus inimeste teadvusesse jõuaks.
Teine on ikkagi see lugu, mis puudutab tulumaksu vähendamist. Ka see motiveerib ettevõtjat ümbrikupalgalt normaalpalga maksmisele üle minema.
Südametunnistusele ju koputada võib, aga see on tulutu, keegi seda ust lahti ei tee. Seadusandja saab motiveerida neid, kes rahaarvestust ja väljamakseid teevad.
Kõigepealt mulle tundub, et varipalkade osa ilmselt on vähenenud või vähenemas.
Palja moraalilugemisega saavutatakse suhteliselt vähe või üldse mitte midagi. Põhiline on ikkagi seesama sotsiaalsete tagatiste süsteemi individualiseerimine.
Sotsiaalmaksud, mis on seotud nii tervisekindlustuse kui ka tulevaste pensionitega, et nad oleksid märgitud ja individuaalsed.
See on kõige olulisem punkt, mis tõesti paneb inimesed mõtlema ja ka tööandjale nõudmisi esitama.
Eks ka maksuameti võimekus ilmselt kasvab aasta-aastalt. Kuivõrd tema sanktsioonid mõjuvad ettevõtjatele, kes ümbrikupalku maksavad, kuivõrd ettevõtja tunneb, et see teda majanduslikult puudutab.
Selliseid case'e minu teada veel eriti ei ole, et tõesti oleks keegi selle tõttu rängalt sakkida saanud.