Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas võidelda vari- palgandusega?

    Maksumaksjate võrdsuse seisukohalt on ümbrikupalgad äärmiselt taunitavad. Kõik peaksid maksuseadusi võrdselt täitma.
    Töötajad tuleb panna huvituma sellest, et nende palk oleks ametlikult näidatud. See on esimene samm, mida teha saaks, see on poliitikute otsustada.
    On räägitud ju palju pensioni- ja tervisekindlustuse reformist. Maksuameti poole pealt ei taha ma seda kommenteerida, sest meie kogume makse. 100 protsenti ümbrikupalkasid ära kaotada on võimatu. Aga reform vähendaks ilmselt neid küll.
    Raske on hinnata seda, millega ei ole ku- nagi tegelenud. Aga minu meelest on võitlus lihtne ja peaaegu et võidetud juba sellega, kui sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud jagada tööandja ja töövõtjate vahel.
    Tõsistes ja suurtes ettevõtetes on ümbrikupalgad küll välistatud. Võib-olla siis need inimesed, kes töötavad väikestes ettevõtetes, kus on mingisugused imelikud sularahalaekumised, mis ümbrikupalkadeks makstakse, peaksid oma töökohta valima selle järgi, et igal juhul oma tulevikku kindlustada.
    Tõenäoliselt hakkavad siis ümbrikupalgaettevõtted vaevlema päris suures kaadripuuduses.
    Kõige lihtsam ümbrikupalga vastu võit-lemise vahend istub pikemat aega riigikogus -- pensioniseadus, kus reaalsed fikseeritud palgaväljamaksed kajastuksid hilisemas elus välja makstavas pensionis ja tema arvestuses. Aga minu teada on juba kaks aastat seda nagu kuuma kartulit veeretatud. See oleks kõige lihtsam ja kiirem võimalus, et ümbrikupalga kahjulikkus inimeste teadvusesse jõuaks.
    Teine on ikkagi see lugu, mis puudutab tulumaksu vähendamist. Ka see motiveerib ettevõtjat ümbrikupalgalt normaalpalga maksmisele üle minema.
    Südametunnistusele ju koputada võib, aga see on tulutu, keegi seda ust lahti ei tee. Seadusandja saab motiveerida neid, kes rahaarvestust ja väljamakseid teevad.
    Kõigepealt mulle tundub, et varipalkade osa ilmselt on vähenenud või vähenemas.
    Palja moraalilugemisega saavutatakse suhteliselt vähe või üldse mitte midagi. Põhiline on ikkagi seesama sotsiaalsete tagatiste süsteemi individualiseerimine.
    Sotsiaalmaksud, mis on seotud nii tervisekindlustuse kui ka tulevaste pensionitega, et nad oleksid märgitud ja individuaalsed.
    See on kõige olulisem punkt, mis tõesti paneb inimesed mõtlema ja ka tööandjale nõudmisi esitama.
    Eks ka maksuameti võimekus ilmselt kasvab aasta-aastalt. Kuivõrd tema sanktsioonid mõjuvad ettevõtjatele, kes ümbrikupalku maksavad, kuivõrd ettevõtja tunneb, et see teda majanduslikult puudutab.
    Selliseid case'e minu teada veel eriti ei ole, et tõesti oleks keegi selle tõttu rängalt sakkida saanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.