Pangajuhitüli käärib

Kompromisskokkulepet, millele ELi riikide juhid Brüsselis jõudsid, on laialdaselt hukka mõistetud kui poliitilist sepitsust, mis võib õõnestada tulevase Euroopa keskpanga usaldusväärsust, seades küsimärgi alla tolle sõltumatuse. Euroopa finantsturud on kompromissile seni siiski üllatavalt rahulikult reageerinud ning Saksa mark ja teised Euroopa valuutad on dollari suhtes püsinud stabiilsed.

Eile teatas Euroopa komisjoni rahandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy esindaja, et ELi liidrite otsusel puudub seaduslik jõud. Seadus näeb ette, et kui panga president on nimetatud kaheksaks aastaks, siis on tal ka õigus jääda oma ametisse kuni mandaadiaja lõpuni. ELi nõukogu otsusel saab olla ainult poliitiline, mitte seaduslik jõud, rõhutas ta.

Saksa rahandusminister Theo Waigel kaitses äsjasel tippkohtumisel tehtud järeleandmist Prantsusmaale, mille järel hollandlane Wim Duisenberg tegi avalduse, et ta tõenäoliselt lahkub «vanuse tõttu» ametist enne oma ametiaja lõppu, ilmselt aastal 2002, andes ameti üle Prantsuse keskpanga juhile Jean-Claude Trichet'le. Kuid Waigel lisas, et Duisenberg võib Euroopa keskpanga presidendi ametisse jääda kogu oma kaheksa-aastaseks ametiajaks, kui soovib.

Hollandi ajalehed arvustavad Prantsusmaad armutult. Het Financieele Dagblad kirjutab, et tippkohtumisel toimunud lehmakauplemine keskpanga presidendi nimetamisel on kahandanud rahaturgude ja inimeste usaldust ühisraha vastu. «Prantsuse keskpank on alati kuulanud poliitikute sõna ja nüüd tahab Prantsusmaa seda praktikat rakendada ka keskpanga suhtes,» arvab Hollandi leht.

Saksa lehed süüdistavad kantsler Kohli lüüasaamises euro lahinguväljal. Jääb mulje, et lepe teenib rohkem Prantsusmaa kui Euroopa huve, mis tekitab kahtlusi Euroopa tulevases integratsioonis, kirjutab Süddeutsche Zeitung. REUTERS-ETA-FT-ÄP