Ligi 50-miljoniline luukere
ASi A.O. Imbi pankrotihaldur nõuab Ühispangalt VEB fondi jäänud raha

08. mai 1998, 00:00

ASi A.O. Imbi pankrotihalduri Indrek Leppiku ligi 50 miljoni kroonine nõue tugineb peamiselt ühel väitel: mitu aastat tagasi Venemaa välismajanduspanka (VEB) kinni külmunud raha haldamiseks asutatud VEB fondi pole juriidiliselt olemas ning seega vastutab A.O. Imbi justkui VEB fondis oleva raha eest läbi Põhja-Eesti Panga (PEP) Balti Ühispanga (UBB) õigusjärglane Ühispank.

VEB fondi sünniloo illustreerimiseks olgu järgmine fiktsioon: kujutage ette, et Hoiupank ja Hansapank ühinevad. Ühinemise käigus otsustab aga riigikogu luua Eesti Panga haldusalasse eraldiseisva fondi nende klientide kontodel asuvast rahast, kel on ühinemishetkel pangas deposiithoius. Raha omanikelt ehk panga klientidelt keegi nõusolekut ei küsi ja neile saadetakse mingis fondis olemist tõendavad sertifikaadid. Aga oma rahale kliente enam ligi ei lasta. Absurd? Kuid taoline lugu ongi VEB fondi ja sinna koondatud raha omanikega juhtunud.

Eraõiguslike juriidiliste isikute nõuete kandmine VEB fondi ilma omanike nõusolekuta on õigustühine ning vastuolus põhiseadusega, väidab A.O. Imbi pankrotihaldurit nõustav vandeadvokaat Kalev Bachmann.

«Kohtupraktikas ei ole haruldased lahendid, kus riigikogu poolt vastuvõetud normid on jäetud kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega,» märgib Bachmann. Põhiseaduse paragrahv 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, üldistes huvides ning kohese ja õiglase hüvituse eest.

«AS Erkers (kellelt A.O. Imbi 46,7 mln kroonise nõude kolm aastat tagasi ostis) ja AS A.O. Imbi pole kunagi andnud ei suulist ega kirjalikku nõusolekut UBBsse paigutatud raha ülekandmiseks VEB fondi,» märgib Bachmann. Tema sõnul ei saa riigikogu otsus vabastada UBBd panga arveldusarvele jäänud raha tagasimaksmisest. «Ka ei ole ASi Erkers raha või varalisi õigusi külmutatud NLi välismajanduspangas, sest AS Erkers hoiustas oma raha UBBsse ja kui pank selle kusagile edasi paigutas, võttis ta endale riski ja vastutab oma klientide raha säilimise eest,» selgitab Bachmann.

Pärast VEB fondi moodustamist 1993. aasta alguses jäi 890 miljoni krooni eest nõudeid UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) varade põhjal asutatud 43 miljoni kroonise aktsiakapitaliga PEPi bilansist välja. Et aga PEP omandas UBB tervikvara, omandas ta ka kõik UBB kohustused. Seda kinnitab peale loogika ka Tallinna linnakohtu otsus 26. oktoobrist 1994, millega rahuldati PEPi hagi Hardo Aasmäe vastu ja nõuti Aasmäelt välja UBBle võlgu olev summa.

Et möödunud aastal sai PEPi omanikuks Ühispank, peab Ühispank olema ka UBB, PEAPi ja PEPi õigusjärglane.

«Eesti Pank on PEPi ja Ühispanga liitumislepingu ning selle lisad kinnitanud, seal pole sees mingeid VEB fondist tulenevaid kohustusi,» märgib aga Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm.

«Meie panga aktsionärid võivad rahulikud olla ning juriidiliselt ei saa seda nõuet meie vastu suunata,» lisab Urm. Tema sõnul loobub Ühispank kohe PEPist, kui kusagilt peaks välja tulema mingid seniteadmata kohustused.

«Meie hagi on põhjendatud ja adressaat õige,» on A.O. Imbi pankrotihaldur Indrek Leppik endas kindel. Ja põhjendab: seaduse järgi lähevad krediidiasutuste liitumisel kõik liituva asutuse õigused ja kohustused üle liitjale.

«Isegi nõude mittekajastamine bilansis ei ole õigussuhte lõppemise aluseks,» väidab Leppik.

Möödunud kevadel andis Tallinna linnakohus ASile A.O. Imbi õiguse kasutada Ühispangas arvet, millel on justkui VEB fondis olev raha. Pärast kohtulahendit asi edasi ringkonnakohtusse ei jõudnud, kuna A.O. Imbi võttis hagi tagasi. Firma juhatuse esimees Vambola Kolbakov väidab, et hagi tagasivõtmise tingis A.O. Imbi rahuldav kokkulepe Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti ja peadirektori Lembit Kitteriga.

«Iga loll saab aru, et võidetud kohtuasja tagasivõtmisel peab olema mingi otsene põhjus ja minu viga on selles, et ma ei fikseerinud kokkulepet panga juhtidega kirjalikult,» väidab Kolbakov.

«Mingit lepet VEB fondis oleva raha tagasimaksmiseks pole olnud, Kolbakov soovis teatud projektide rahastamiseks laenu ja ka sai seda, kuna äriplaan oli vettpidav,» selgitab Kitter. Tema sõnul ei kavatse Ühispank kunagi ühtegi VEB fondist tulenevat nõuet välja maksta.

«Olen ligi kolme aasta jooksul pidanud selle raha kättesaamiseks läbirääkimisi nii PEPi kui Ühispanga juhtidega ja kahel korral kohtunud ka Eesti Panga presidendiga, kes on lubanud lahendusi otsida,» märgib oma raha kasutamise blokeerimise tõttu pankrotistunud ASi A.O. Imbi juht Kolbakov.

«Eesti Panga president Vahur Kraft on tõepoolest Kolbakoviga kohtunud ja nentinud probleemi lahendamise vajalikkust, küll pole ta aga lubanud ise seda ära lahendada,» vahendab presidenti Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann. Tema sõnul on Eesti Pangas Kolbakovile välja joonistatud mõningaid võimalikke lahendusvariante, aga hoiatatud ka riskide eest. Kuusmanni hinnangul ei lahene asi enne Eesti ja Vene riigi vahelist kokkulepet, väljamakseid kellelegi enne sellekohast otsust ei tehta.

Keskpanga pressiesindaja pessimistlikud kommentaarid ei heiduta A.O. Imbi esindajaid, sest nende nõue ei tugine sellele, kas Venemaa annab või ei anna tagasi VEBis külmunud raha, vaid sellele, et VEB fond on õigustühine ning pank on kasutanud kliendi raha ebaseaduslikult.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing