Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreenholm ajab harja punaseks
Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau räägib, et kavatseb rajada gaasi ja õli küttel töötava nn boilerjaama sooja ja auru tootmiseks. Ta ütleb, et Kreenholmi väikseima energiakuluga õmblustööstuses on praeguseks oma gaasiküttel töötav soojamajandus välja ehitatud ja ühe kuuga säästis firma 40% keskmisest kuukulust.
Energiakulu, st elekter, soojus, aur, vesi ja jäätmevee puhastus moodustab umbes 10% Kreenholmi kuludest. «Me tahame seda kulu kontrollida, sest läbi aastate on just neis kululiikides olnud palju ootamatusi,» lausub Virkebau.
Eelmisel aastal moodustasid kogu firma energiakulud kokku 115 miljonit. «Iga protsent kokkuhoidu tähendab miljonit krooni, mis tähendab, et ega siin polegi midagi nii pikalt arutada,» kõneleb Virkebau.
Balti elektrijaama direktor Anatoli Paal teatab, et tema isiklikult Kreenholmi oma soojusjaamade rajamise plaane heaks ei kiida. «Kui Kreenholm arvab, et see on hea, siis palun, las tegutsevad, aga mina arvan, et see on lollus,» räägib Paal. «Narvas on soojus niigi väga odav,» väidab ta.
Paal avaldab nördimust, et Eesti riik selle asemel, et kasutada oma looduslikke ressursse, laseb vabalt tarvitada välisvaluuta eest ostetud maagaasi. Ta heidab riigile ette, et see laseb maagaasil nii lihtsalt kohaliku kütusega konkureerida. «Riigi poolt on siin lubatud mingi anarhia,» lausub Paal.
Suurima lolluse monument on Balti elektrijaama juhi sõnul Oru asula.
Oru asub turbaväljade vahetus läheduses ning põlevkivi maardlate peal, kuid linna köetakse Venemaalt ostetud maagaasiga.
«Mu kolleegid mujal maailmas naeravad nõutult selle peale, kui kuulevad, mis Orus toimub,» jutustab Paal.
Paal teatab, et kui Kreenholm asub oma küttele, peab elektrijaam oma investeerimisplaane tunduvalt korrigeerima. Sellekohase kirja on ta saatnud Virkebaule, kuid Kreenholmi juht pole talle vastanud.
«Meil oli plaanitud, et me fikseerime neile hinna läbi täiendavate investeeringute. Aga kui nad ei taha meiega suhelda, mis siis ikka,» räägib Paal.
Kreenholm on soojus-elektrijaama suur klient, kelle äraminek tähendab seda, et Narva elanikkonna jaoks tõuseb elektri hind poole võrra, teatab Paal.
Kreenholmi Valduse ASi koosseisus on Narvas viis tootmisüksusest tütarettevõtet. Soojamajanduse kavatseb firma rajada tütarettevõtete kaupa järk-järgult. Kogu Kreenholmis energiamajanduse rajamine võtab Virkebau hinnangul aega 4--5 aastat ning läheb maksma kümneid miljoneid kroone.
Paal aga osutab, et maagaas tuleb Eestisse vaid Venemaalt. Kui praegu, mil gaasi müüakse dumpinguhõnguliselt odavalt, tundub asi soodne olevat, siis kunagi tõuseb gaasi hind kindlasti ja siis on Kreenholm kaotaja, prognoosib Paal.