• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Justiitsministeerium otsib eurovangla ehitajat

    Pakkumiskutse dokumentidesse lülitatakse märkus selle kohta, et justiitsministeerium jätab endale võimaluse lükata pakkumused tagasi, täpsustas valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk. Millal justiitsministeerium riigihanke välja kuulutab, pole valitsuse protokollilises otsuses kirjas, lisas Kivirähk.
    «Rahvusvahelise konkursi meetodi paketis lähtusime riigihanke seadusest ja riigieelarve seadusest,» rääkis vanglate ameti peadirektori asetäitja Meelis Taniel. «Meie pakutud meetodit pole Eestis varem kasutatud.»
    Tanieli sõnul peab konkursi võitjal olema raha, mille eest projekteerida vanglate ameti lähteülesannete järgi vangla ja ehitada see valmis või olla ehituse peatöövõtja.
    «Vanglate ameti ametnikud on pessimistid, kas Eestimaal leidub kapitali ja ehitusfirmat, kes vangla projekti suudab ise rahastada ja ehitada,» avaldas Taniel kahtlust. «Seepärast otsustasime rahvusvahelise konkursi kasuks.»
    Tanieli sõnul on nad konkursi meetodi väljatöötamisel kasutanud Saksamaa skeemi. «Saksamaal ehitati samuti vangla, kaasates erakapitali,» seletas Taniel. «Isegi Saksamaa-suurusel riigil ei ole tahtmist korraga riigieelarvest nii suure objekti ehitamiseks nii palju raha eraldada.»
    Tartu heitveepuhastusjaama lähedusse, Turu tänava lõppu ehitatava vangla esialgseks maksumuseks on arvutatud ligi 400 miljonit krooni. Tanieli sõnul on nad vangla ehitusajaks arvestanud umbes kaks aastat.
    Tanieli ütles, et uue vangla ehitamine on ainuvõimalik tee lahendada vanglaprobleemid. «Tallinna keskvanglas on niivõrd halvad tingimused, et sellise vanglaga meid küll Euroopa Liitu vastu ei võeta,» põhjendas Taniel. «Uus vangla Tartus ongi mõeldud keskvangla asemele.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.