Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas linn peaks reguleerima energiaturgu?

    Kontseptsioon ei ole niivõrd retsept, kui-võrd annab ettekujutuse energiamajanduse reguleerimisest. Oli kolm alternatiivi: reguleerimata mehhanism, nagu täna, kus igaüks võib vedada majja elektri-, gaasi- või kaugkütte. Teine: koondada kommunaalteenused ühe valdusfirma kätte. Kolmas: jätkata energiamajanduse arendamist turumajanduse tingimustes omavalitsuse kontrolli all.
    Linn peaks ette nägema, kuhu oleks mõistlik hakata välja ehitama kas ainult gaasivõrke, ainult kaugküttevõrke jne. Kesklinn on väga kommunikeerunud, võimatu on lisatrasse teha. Kaugkütet on majanduslikult ja sotsiaalselt otstarbekam vedada suurtesse elamurajoonidesse. Sellest peakski kujundatama linna ühtset energiamajanduspoliitikat.
    On äärmiselt ebaotstarbekas ehitada ühte linnaossa välja nii gaasi- kui soojustrass ja elektriliinid, arvestusega, et inimesel on võimalik kasutada kõike seda.
    Vabale turumajandusele loomulikult ta teatud korrektuure teeb. Konflikt ja pretsedent on olemas Jõgeval, kus linn on otsustanud, et kütab ainult läbi kaugkütte ja gaasikütte esindajad on protestinud. Samal ajal omavalitsuse mõju peaks olema energia reguleerimisel.
    Ma pole küll spetsialist, aga tänu oma tegevusele olen soojusmajandust nuusutanud. Põhimõtteliselt peaks kaugküte olema kõige odavam. Kuna ta täna seda ei ole, ja seda eelkõige amortiseerunud trassisüsteemi tõttu, paneb see ühistud mõtlema, kuidas odavamalt läbi ajada, sest raha me loeme kõik. Siin võiks jääda tarbijale valikuvõimalus, niivõrd kuivõrd see üldse on monopoolsetes tingimustes võimalik.
    Soojatootja ja linn peaksid tegema pingutusi selleks, et toodang oleks kvaliteetne ja tarbija ei tahaks valida muud.
    Tarbijale, korteriomanikule ja -ühistule peaks kindlasti valikuvabadus jääma.
    Trass seab muidugi mingid piirid. Iga ühistu peab läbi arutama, mis talle on kasulikum. Ma ei leia, et linna regulatsiooniga siin midagi tegema peaks. Valik peaks olema ikkagi ühistul. Linna ja soojuse suund peaks olema sellel, et hinda viia tarbijale vastuvõetavaks. Linn ei saa mingeid normatiive rakendada, ühistul peab jääma valikuvabadus ja see on tootja või müüja marketing, kuidas ta oma soojust müüa saab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.