Poliitiliselt on Ukraina olnud õige edukas: ta on suutnud panna Moskva suhtuma endasse võrdväärsemalt, saavutanud edu Musta mere laevastiku jaotamisel ja vältinud kodusõda, kuid majandustulemused on kehvad.

50 miljoni elanikuga Ukraina on viimasel ajal sedavõrd jõuliselt oma suveräänsust tugevdanud, et on pälvinud USA tõsise tunnustuse ja eelmisel aastal ka suuruselt kolmanda välisabipaketi (225 miljonit dollarit). Kiiev on suutnud Washingtoni veenda, et tugev ja suveräänne Ukraina on Venemaale oluline vastukaal.

Mõistes Ukraina tähtsust ja püüdes ära hoida tema eemaldumist, sõlmis Venemaa mullu Ukrainaga poliitilise lepingu, kus Moskva esmakordselt tunnustas sõltumatu Ukraina piire, ja tänavu veebruaris kümneaastase majanduskokkuleppe. Ehkki Ukraina liidrid võtsid meelsasti vastu Moskva alandatud tariifiga nafta ja gaasi pakkumise, rõhutavad nad, et Kiievi põhiorientatsiooniks jääb liikumine läände.

Ukraina poliitilisi saavutusi ei toeta paraku majandus. 1991. a peale on sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanenud enam kui poole võrra, kuid kiire majanduskasvu teele jõudmist pole veel näha.

Riigi poolt väljamaksmata palgad ja pensionid moodustavad ca 5% SKTst ja ettevõtetevahelised võlad on suuremad kui kogu SKT kokku. Riigi sularahapuuduses vaevlevas majanduses domineerivad monopoolsed kaubandusfirmad, mis impordivad gaasi ja naftasaadusi.

Ukraina suurim häda on bürokraatia. Välismaa ärimehed kurdavad, kuidas neil ei õnnestu läbi murda bürokraatlike piirangute labürindist, mille on loonud korrumpeerunud ametnikkond.

Enne Aasia kriisi paistsid paljud investorid Ukrainale andestavat tema mitu majanduspattu, arvates, et riigi allahinnatud varad ja inimeste tasahilju kasvav ettevõtlusvaim suudab ükskord ometi pöörde tuua. Kuid Aasia kriis on muutnud investorid palju skeptilisemaks ning paljud neist on tagasi tõmbunud valitsuse võlakirjaturult. Aasta algupoole langes Ukraina finantsreputatsioon nii madalale, et valitsus oli sunnitud pakkuma euroobligatsioone pretsedenditu intressimääraga (16%).

Kallite laenude tegemine võib ohtu seada Ukraina finantsstabiilsuse: pärast hüperinflatsiooni on Ukraina suutnud alandada inflatsiooni 10 protsendile ja käibele lasta suhteliselt stabiilse valuuta grivna.

«Meie rahvusliku julgeoleku suurim oht on majandus,» tõdeb Ukraina julgeolekukomitee esimees Volodõmõr Horbulin.

12. mail tuli kokku hiljuti valitud Ukraina parlament, kus 450 kohast üle 200 on kommunistide käes. Parlamendist sõltub otseselt, kas president Leonid Kut?ma saab reformid käima või ei ning kas IMF jätkab Ukrainale ülivajaliku 2,5 mld dollarilise laenu eraldamist. FT-ÄP