Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandushädad ohustavad Ukraina iseseisvust

    Poliitiliselt on Ukraina olnud õige edukas: ta on suutnud panna Moskva suhtuma endasse võrdväärsemalt, saavutanud edu Musta mere laevastiku jaotamisel ja vältinud kodusõda, kuid majandustulemused on kehvad.
    50 miljoni elanikuga Ukraina on viimasel ajal sedavõrd jõuliselt oma suveräänsust tugevdanud, et on pälvinud USA tõsise tunnustuse ja eelmisel aastal ka suuruselt kolmanda välisabipaketi (225 miljonit dollarit). Kiiev on suutnud Washingtoni veenda, et tugev ja suveräänne Ukraina on Venemaale oluline vastukaal.
    Mõistes Ukraina tähtsust ja püüdes ära hoida tema eemaldumist, sõlmis Venemaa mullu Ukrainaga poliitilise lepingu, kus Moskva esmakordselt tunnustas sõltumatu Ukraina piire, ja tänavu veebruaris kümneaastase majanduskokkuleppe. Ehkki Ukraina liidrid võtsid meelsasti vastu Moskva alandatud tariifiga nafta ja gaasi pakkumise, rõhutavad nad, et Kiievi põhiorientatsiooniks jääb liikumine läände.
    Ukraina poliitilisi saavutusi ei toeta paraku majandus. 1991. a peale on sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanenud enam kui poole võrra, kuid kiire majanduskasvu teele jõudmist pole veel näha.
    Riigi poolt väljamaksmata palgad ja pensionid moodustavad ca 5% SKTst ja ettevõtetevahelised võlad on suuremad kui kogu SKT kokku. Riigi sularahapuuduses vaevlevas majanduses domineerivad monopoolsed kaubandusfirmad, mis impordivad gaasi ja naftasaadusi.
    Ukraina suurim häda on bürokraatia. Välismaa ärimehed kurdavad, kuidas neil ei õnnestu läbi murda bürokraatlike piirangute labürindist, mille on loonud korrumpeerunud ametnikkond.
    Enne Aasia kriisi paistsid paljud investorid Ukrainale andestavat tema mitu majanduspattu, arvates, et riigi allahinnatud varad ja inimeste tasahilju kasvav ettevõtlusvaim suudab ükskord ometi pöörde tuua. Kuid Aasia kriis on muutnud investorid palju skeptilisemaks ning paljud neist on tagasi tõmbunud valitsuse võlakirjaturult. Aasta algupoole langes Ukraina finantsreputatsioon nii madalale, et valitsus oli sunnitud pakkuma euroobligatsioone pretsedenditu intressimääraga (16%).
    Kallite laenude tegemine võib ohtu seada Ukraina finantsstabiilsuse: pärast hüperinflatsiooni on Ukraina suutnud alandada inflatsiooni 10 protsendile ja käibele lasta suhteliselt stabiilse valuuta grivna.
    «Meie rahvusliku julgeoleku suurim oht on majandus,» tõdeb Ukraina julgeolekukomitee esimees Volodõmõr Horbulin.
    12. mail tuli kokku hiljuti valitud Ukraina parlament, kus 450 kohast üle 200 on kommunistide käes. Parlamendist sõltub otseselt, kas president Leonid Kut?ma saab reformid käima või ei ning kas IMF jätkab Ukrainale ülivajaliku 2,5 mld dollarilise laenu eraldamist. FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.