• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bürokraatidesse suhtutakse liiga kriitiliselt

    Korduvalt on Äripäev kriitiliselt kirjutanud bürokraatidest. Bürokraatiat on liiast, nende arvu on vaja vähendada. Kuid võrrelgem kahte olukorda. Esiteks. Te seisate pool tundi koridoris järjekorras mingi bürokraadi ukse taga, et saada üht allkirja. Kas pole tüütu?
    Teiseks. Te sisenete kabinetti. Bürokraat paneb ajalehe kõrvale ja lahendab kiiresti teie küsimuse ning hakkab jälle lehte lugema, st ta on valmis järgmist kodanikku teenima.
    Kas pole meeldiv? Tegelikult esinevad mõlemad kirjeldatud variandid vaheldumisi, sest kliendid ei käi ühtlaselt. Probleem on, mille järgi bürokraatide arvu määrata -- kas tippkoormuse järgi (tekib ajuti liig) või keskmise järgi (ajuti tekib järjekord). Keegi ei märka, kui bürokraat töötab üle aja või nädalavahetusel.
    Otsustamise allapoole viimisel on kaks otsa. Kui seadus on küllalt üldine, tuleb paljud erijuhud lahendada, st otsustab madalama astme bürokraat. Siin sõltub palju konkreetsest inimesest. Kui kunde ei ole rahul, läheb ta kõrgema bürokraadi juurde, töötades ise vastu detsentraliseerimisele.
    Kui seaduses on kõik väga täpselt määratud, tekib erijuhtude puhul vastuolu seaduslikkuse ja otstarbekuse vahel. Bürokraat peab siis kas nõudma seaduse täitmist, olles sunnitud käituma terve mõistuse vastaselt, või tulema kundele vastu ja laskma «üle nurga». Kui bürokraat mõne korra seda teeb ja vahele jääb, siis järgmine kord...
    Bürokraadi palga puhul jätab Äripäev pidevalt mulje, lähtudes üksikutest näidetest , et need on liiga suured. Kuid nii nagu luksusautode järgi ei saa hinnata rahva elatustaset, ei saa väheste tippude järgi kõiki bürokraate hinnata. Arvan, et enamiku Eesti bürokraatide palk jääb alla riigi keskmist. Kui lugeda Äripäevas avaldatud ärilõunate hindu, tuleb bürokraadile nutt peale. Äripäeva pakutud reisidest ei maksa unistadagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.