Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiupanga keskaegne nõukogu
Hea indiaanlane kaks korda reha peale ei astu. Hoiupanga nõukogu liikmedon saanud panga juhatuselt juba kaks korda rehaga piki nina nii et plaksub. Kui asi vaid valuliselt õhetava ninaga lõpeks, võiks siinkohal punkti panna. Kahjuks tähendavad need ninalaksud halvemal juhul pangale paarisada miljonit ning aktsionäridele sadu miljoneid kroone kahjumit.
Esimene prohmakas oli nõukogu usk Hoiupanga juhatuse eelmise aasta sügisel avalikkusele antud lubadustesse, et pangal pole Daiwa laenuga midagi pistmist. Ometi tekkis juba sügisel skeptikuid, kes kahtlesid, kas Daiwa pank ikka oli nõus laenama ülemaailmse börsikriisi ajal Eesti kuue eraisiku firmale heast peast üle 200 miljoni krooni.
Sellest kirjutas ka Äripäev, kuid pangajuhtidelt saime laenu puudutavatele küsimustele vastuseks ainult pahuraid ning põiklevaid turtsatusi. Kuid vastupidiselt ajakirjandusele, keda Daiwa laenutehingu tegelikud tingimused väga huvitasid, ei paistnud «tühised» paarsada miljonit krooni võimalikku kahjumit huvitavat panga nõukogu liikmeid, kes esindavad pangas omanikke ehk aktsionäre.
Tühja need kuulujutud, ikka uskus nõukogu juhatust, et viimane viskus ambrasuurile panka päästma, pannes mängu vaid oma isikliku raha. Esimese tõsisema järelepärimise juhatusele tegi nõukogu alles selle aasta veebruaris, millele juhatus loomulikult vastas tavapärase vassimisega.
Minul on igatahes raske uskuda, et Hoiupanga nõukogu liikmed järgivad keskaegse pimeda usu traditsioone ning ei vaevunud juhatuse lubadusi sügisel kontrollima. Kui mu kahtlused, et panga kohustused Daiwa ees ei tulnud nõukogule sugugi üllatusena, on tõesed, pole muidugi enam tegemist nõukogu hoolimatusega, vaid kuritegeliku aktsionäride huvide eiramisega.
Kuid hea küll, eeldades siiski inimeste ausust, oletame, et Hoiupanga optsioon Daiwa pangaga tuli nõukogu liikmeile aprilli lõpus nagu välk selgest taevast.
Kas saab siis veel arulagedamat käitumist olla: nõukogu valis panka päästma sellesama Daiwa laenu organiseerinud Marcel Vichmanni, kes loomulikult proovib panga arvel veel kasugi lõigata. Vichmannil on seda enam põhjust meeleheitlikult enda nahka päästa, et tema kaasosalistel Aare Kilbil ja Priit Halleril on paarisaja tuhande dollarini ulatuvate lahkumishüvitustega suu kinni pandud ning afääri tegelik initsiaator ja rahastaja Olari Taal istub vaikselt siseministri kaitsvas kabinetihämaruses.
Hoolimatus, mille tagajärgedel on kohati kahjuks kuritahtlikkuse pitser, ongi ainuke iseloomustus Hoiupanga nõukogu tegevusele.
Põhikriteerium investeeringu tegemisel on juhtkond, ütles eilses Äripäevas Hoiupanga nõukogu esimees Joakim Helenius. Heleniust parafraseerides peaks põhikriteerium Hoiupanka investeerimisel olema eelkõige usaldusväärne nõukogu.
Kui juba farmaatsiatehase valede puhul kaaluvad aktsionärid kohtutee jalge alla võtta, siis Hoiupanga juhtum peaks olema veelgi selgem. Ning vastuseid ja vastutust tuleks nõuda eelkõige Hoiupanga nõukogu liikmeilt.
Raimo Ülavere on Äripäeva uudistetoimetaja