• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti keeles on probleeme arvutiterminitega

    Rubriigis arvutid (ÄP 20.05) oli artikkel veidi eksitava pealkirjaga: «Võrguarvuti pidamine tuleb PCst odavam» -- sellisel kujul vastandamine pole päris õige ja tekitab terminites segadust. Eesti keeles on alati olnud probleeme arvutiterminitega.
    Inglise keeles on kaks mõistet -- NC ehk Network Computer (võrguarvuti) ja NetPC ehk Network Personal Computer (võrgu personaalarvuti). Mõlema läbivaks ideeks on vähendada «omamise kogukulu» (TCO, Total Cost of Ownership)
    NC on sisuliselt graafiline terminaal, üldjuhul kõvakettata ja laiendusvõimalusteta. Töö baseerub spetsiaalsetel serveris töötavatel programmidel, NCs endas töötab ainult Interneti-sirvija (browser'i)-laadne programm.
    NetPC on odavdatud (enamiku komponentide emaplaadile integreerimisega ja väheste laiendamisvõimalustega) ning võrgutööks kohandatud tava-PC, millel tavalistele PCdele mõeldud programmid töötavad.
    Tänaseks on NC tulevik küsimärgi all (mõned tootjad on teatanud edasise arendamise lõpetamisest) ja võimalik, et Eestisse ta kunagi ei jõuagi, vähemalt tõsiseltvõetavas mahus. Tema nõue on võimas server spetsiaalsete programmidega ja vähene paindlikkus, eelis see, et kõik muudatused tuleb teha vaid serveris, tööjaamu ei pea läbi käima näiteks uue tarkvara lisamisel.
    NetPC on osaliselt sama ideoloogia vili -- keskne administreerimine ja odav haldamine, erinevuseks (eeliseks) on aga täielik kokkusobivus kõigi olemasolevate süsteemide ja tarkvaraga. Microsoft, kelle monopoli NC kõigutaks, on NetPC poolel ja aitab oma tarkvaraga lihtsama tsentraalse haldamise suunas liikuda.
    Microlinki NetVision on NetPC -- seega iga Eesti suurema arvutivõrguga firma jaoks soodne lahendus võrgu töökohaks. Analoogilised mudelid on ka IBMil ja Digitalil ammu olemas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.