Kas palkade tõus on olnud liiga kiire?

Eks ta murettekitav ühtepidi on. Arvata võib, et tööviljakus sellise protsendiga kasvanud ei ole. Kui palga kasv ennetab tööviljakuse kasvu, siis on sotsialismiajast teada, et tuleb väga must lõpp.

Ebaõige on palkade kasv nendes valdkondades, mis töötavad monopoolses seisundis. Kui tarbija rahakoti peal toimub rasvumine.

Me oleme ise jõudnud ka sinnani, et enam tähelepanu tuleb pöörata tööviljakuse kasvu ja palga kasvu vahekorrale. Kui seni oli vaja sisuliselt palka järele aidata, ta oli liialt väike, siis täna on nii, et palgatõus ilma töö tulemuslikkuse tõusuta -- noh ei tohi lihtsalt. Muidu sööme ennast ise.

Ei ole käepärast täpseid statistilisi and-meid, mis näitavad, kas reaalpalga muutus on ka positiivne. Kui ta on seda ja üldisest majanduse efektiivsusest ees, siis kahtlemata vähendab see ettevõtete konkurentsivõimet.

Ettevõte, kes tahab ka tulevikus edukas olla ja palkade võidujooksuga mitte kaasa minna, peab omama majandustulemustele ja majanduse arengule vastavat palgapoliitikat ja seda jäigalt ellu viima. Samas, miks ei või reaalpalga tase tõusta, kui majandustulemused seda võimaldavad ja ka muud efektiivsusnäitajad samas tõusudünaamikas on.

Kakskümmend protsenti tervikuna on päris kiire. Minu lähtekoht on alati olnud see, et tähtis on, kui ettevõtet vaadata, kumb kiiremini tõuseb, kas tootlus ühe inimese kohta või keskmine töötasu inimese kohta. Kui tootlus tõuseb tõsiselt ja kiiremini kui palk, siis ma väga suurt ohtu ei näe.

Kuigi ma olen tõesti ka seda usku, et kindlasti Eestimaal praegu tarbimist oleks vaja piirata. Kui me kõik ära sööma, mis me teenime ja loome, siis me väga kaugele suures plaanis ei jõua.

Palgatõus peaks ikkagi olema arukas. Kui palk praeguste inflatsioonitempode juures 20 protsenti tõuseb, on see ikkagi väga kiire tõus.

Minu arvates ta nüüd nii liiga kiire ei olegi, ta kajastab suhteliselt adekvaatselt muid muutusi. Ma ei oska küll öelda, mida see makromajanduslikult tähendab. See võib küll õige olla, et firmade tulud on palkadest vähem kasvanud. Ega mulle tööandjana põhimõtteliselt ei meeldi selline liiga suur tõus.

Palkade juures on kaskmisele tõusule apelleerimine suhteliselt väheütlev.

Tõus peaks tulema ikka efektiivsuse arvelt. Kui aga see toimub selle arvel, et mingi ettevõte on monopoolne ja ta lihtsalt tõstab hindu ja meie maksame selle kinni, on asi muidugi halvasti.

Samas on jälle palju neid sektoreid, kus palgatõus jääb oluliselt maha elu nõuetest, nagu avalik sektor. Ja ka see on lõppkokkuvõttes meile kõigile kahjulik, kui avalikust sektorist paremad inimesed ära lähevad. Nii et asjal on mitu otsa, vähemalt kaks.