Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas palkade tõus on olnud liiga kiire?

    Eks ta murettekitav ühtepidi on. Arvata võib, et tööviljakus sellise protsendiga kasvanud ei ole. Kui palga kasv ennetab tööviljakuse kasvu, siis on sotsialismiajast teada, et tuleb väga must lõpp.
    Ebaõige on palkade kasv nendes valdkondades, mis töötavad monopoolses seisundis. Kui tarbija rahakoti peal toimub rasvumine.
    Me oleme ise jõudnud ka sinnani, et enam tähelepanu tuleb pöörata tööviljakuse kasvu ja palga kasvu vahekorrale. Kui seni oli vaja sisuliselt palka järele aidata, ta oli liialt väike, siis täna on nii, et palgatõus ilma töö tulemuslikkuse tõusuta -- noh ei tohi lihtsalt. Muidu sööme ennast ise.
    Ei ole käepärast täpseid statistilisi and-meid, mis näitavad, kas reaalpalga muutus on ka positiivne. Kui ta on seda ja üldisest majanduse efektiivsusest ees, siis kahtlemata vähendab see ettevõtete konkurentsivõimet.
    Ettevõte, kes tahab ka tulevikus edukas olla ja palkade võidujooksuga mitte kaasa minna, peab omama majandustulemustele ja majanduse arengule vastavat palgapoliitikat ja seda jäigalt ellu viima. Samas, miks ei või reaalpalga tase tõusta, kui majandustulemused seda võimaldavad ja ka muud efektiivsusnäitajad samas tõusudünaamikas on.
    Kakskümmend protsenti tervikuna on päris kiire. Minu lähtekoht on alati olnud see, et tähtis on, kui ettevõtet vaadata, kumb kiiremini tõuseb, kas tootlus ühe inimese kohta või keskmine töötasu inimese kohta. Kui tootlus tõuseb tõsiselt ja kiiremini kui palk, siis ma väga suurt ohtu ei näe.
    Kuigi ma olen tõesti ka seda usku, et kindlasti Eestimaal praegu tarbimist oleks vaja piirata. Kui me kõik ära sööma, mis me teenime ja loome, siis me väga kaugele suures plaanis ei jõua.
    Palgatõus peaks ikkagi olema arukas. Kui palk praeguste inflatsioonitempode juures 20 protsenti tõuseb, on see ikkagi väga kiire tõus.
    Minu arvates ta nüüd nii liiga kiire ei olegi, ta kajastab suhteliselt adekvaatselt muid muutusi. Ma ei oska küll öelda, mida see makromajanduslikult tähendab. See võib küll õige olla, et firmade tulud on palkadest vähem kasvanud. Ega mulle tööandjana põhimõtteliselt ei meeldi selline liiga suur tõus.
    Palkade juures on kaskmisele tõusule apelleerimine suhteliselt väheütlev.
    Tõus peaks tulema ikka efektiivsuse arvelt. Kui aga see toimub selle arvel, et mingi ettevõte on monopoolne ja ta lihtsalt tõstab hindu ja meie maksame selle kinni, on asi muidugi halvasti.
    Samas on jälle palju neid sektoreid, kus palgatõus jääb oluliselt maha elu nõuetest, nagu avalik sektor. Ja ka see on lõppkokkuvõttes meile kõigile kahjulik, kui avalikust sektorist paremad inimesed ära lähevad. Nii et asjal on mitu otsa, vähemalt kaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Kallas võimukõnelustest: üle kuu aja on möödas ja leitakse ikka uusi asju
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Läti taastab kohustusliku ajateenistuse
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.