Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiupank on kaotanud investorite usalduse

    Kogu eelmine nädal sarnanes küllaltki palju üle-eelmisele. Nädala kolmel esimesel päeval liikus turg mitmeprotsendiste päevalangustega allapoole, et siis nädala lõpus pisut kosuda. Ainult selle vahega, et eelmisel nädalal oli kõik justkui võimendatud -- kukkumine kiirem ja kosumine tugevam.
    Turgu haaras meeleheide ja kergelt paanikasse sattunud investorid üritasid kiiresti oma positsioonid likvideerida. Kui tavaliselt püsib tehingu keskmine maht 100 000 kr lähedal, siis möödunud kolmapäeval langes see 73 740 kroonile.
    Kolmapäeva hommikul kukkus ÄP indeks esimese poole tunniga rohkem kui 10%, jõudes 516 punktini, tasemele, kus ta viimati oli möödunud aasta esimestel päevadel.
    Üsna loogilise jätkuna asuti sellelt, põhjendamatult madalalt hinnatasemelt aktsiaid ostma. Turg liikus spekulatiivsete investorite toel kiirelt üles tagasi. Mõõdukas tõus jätkus nädala lõpuni. ÄP indeks jäi nädala kokkuvõttes siiski tugevasse, 8,36protsendisesse miinusesse.
    Kas kolmapäevane murdepunkt tähendas tõusuperioodi algust, ei julge ükski analüütik ega maakler hetkel prognoosida. Suurem on tõenäosus, et turg püsib nõrk ja positiivseid sündmusi enne sügist pole mõtet loota. Pessimism tuleneb eeskätt tekkinud kriisi põhjustest.
    On väheusutav, et turg saab kiiresti üle juhtaktsiate ümber puhkenud skandaalist. Eriti kui skandaal on saavutanud sellised mõõtmed nagu nn Daiwa laen. Skandaali on kistud mitmed välisinvestorid, kohalikud mõjukad pangandusringkonnad ja küllalt tugevasti ka Eesti Pank. Lisaks kõigele on oht, et kogu nali võib Hoiupangale ja tema omanikele maksma minna 225 mln krooni või rohkemgi. Seega panga juhtkonna tegevuse ja panga nõukogu tegevusetuse tulemusel kannavad aktsionärid suurt kahju.
    On üsna tõenäoline, et väikeinvestorid ei soovi investeerida panka, kus ei saa usaldada ei juhatust ega nõukogu. Kasutades Eesti Panga presidendi Vahur Krafti ütlust BNSile antud kommentaarist, saavad Hoiupanga probleemid lahenduse hiljemalt juunis, kui Hansa- ja Hoiupank otsustavad kahe panga ühinemise.
    Mitte kuidagi ei suutnud börsile mõjuda negatiivsete uudiste kõrval teade Hansapanga küllaltki korralikust 25,9 mln kroonisest aprillikuu kasumist. Mingit märgatavat emotsiooni ei põhjustanud ka Tallinna Panga ja Ühispanga lõpliku ühinemisotsuse ootus.
    Kauplemine Tallinna börsil oli loid. Börsisüsteemi nädalakäive ulatus vaid veidi üle 200 mln kr, moodustades turu kogukapitalisatsioonist 1,62% (aasta keskmine 2,62%).
    Börsi käivet ei saa eelmise nädala esmaspäevast alates eelneva perioodiga siiski päris üheselt võrrelda. Börsi uus tehingute registreerimise kord peaks puhttehniliselt päris märkimisväärselt börsi käibenumbreid kahandama. Uue korraga püütakse kaotada tehingute mitmekordset börsisüsteemist läbiandmist. Mõni aeg tagasi avaldati arvamust, et kuni pool varasemast käibest tuli mitmekordsetest kannetest.
    Üle pika aja on börsile oodata üht uut aktsiat. Möödunud nädalal esitas noteerimiskomisjonile taotluse laevandusfirma Hansatee. Sellises suurusjärgus ettevõtte jõudmine Tallinna börsile on igati positiivne uudis. Ettevõtte aktsiakapital on pärast vast toimunud fondiemissiooni 224 mln kr ja aktsia hind börsil ca 40 kr -- turukapitalisatsioon seega 900 mln kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi liige arvab, et intressitipp tuleb 4,75% juures
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.