Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbipaistvusest erakonna trump
Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi ko-misjon soovib põhiseaduse muut-mise abil sundida erakondi avalikustama oma sissetulekud. Ettepanekut on toetanud enamik erakondi, kuid ükski pole veel oma rahastajaid teada andnud. Kui avalikustamise soov oleks siiras, siis oleks seda juba ammu tehtud, mitte ei oodataks põhiseaduse muutmist.
Äripäeva arvates oleks järgmistel valimistel oluline valimiseelis, kui mõni erakond avalikustaks kõik oma rahastajad.
Juba alanud valimiskampaanias oleks see erakonnale väga suur trump. Kindlasti teeniks nii positiivse avaliku tähelepanu, sest selline avalikustamine oleks Eestis midagi erakordset ja ennenägematut.
Toimetus ei oska nimetada ühtegi Eesti erakonda, kelle raamatupidamine oleks läbipaistev. Sellepärast tasub tühimik ära kasutada, sest ülejärgmistel valimistel võib selliseid erakondi olla juba rohkem.
Rahastajate avalikustamine peaks olema enesestmõistetav protsess, mitte seadusest tulenev kohustus. Kui erakonnad soovivad valijatega ausad olla, siis tuleks finantseerijad välja öelda, sest valija peab teadma, kelle huvisid erakond esindab.
Kui erakonda rahastavad ettevõtja ei julge ennast avalikustada, siis ei ole raha andmise põhjuseks sarnane maailmavaade, vaid ettevõtja toetab erakonda kasu saamise eesmärgil. Erakonna vaated ning programm ei ole sel juhul tähtsad.
Niimoodi soovitakse endale erastamisprotsessis konkurentidest parem positsioon kätte mängida või mõni soodne seadusemuudatus riigikogus läbi suruda. Näidetena võib nimetada kodumaistele õlletootjatele soodsaid seadusemuudatusi või sadamas maksuvaba kaubandust reguleerivaid eelnõusid.
Tegelikult peaks suurem osa erakondade sissetulekutest tulema erakonna liikmete käest liikmemaksuna. Selles ei ole midagi halba, kui toetajateks on ka ettevõtted, kuid nad peavad olema kõigile teada.
Ainsad, kes peaksid parteide rahastamisest hoiduma, on pangad ja avalikud ettevõtted. Põhjus on selles, et juhtkonna poliitilised eelistused võivad minna lahku väikeaktsionäri või kliendi eelistustest.
Kui mõni börsiettevõtte juht soovib poliitikuid toetada, siis võiks seda teha eraisikuna või mõne oma firma kaudu, kus omanikering on kitsam.
Neilt ettevõtjatelt, kes häbenevad raha andmist, ei tohiks erakonnad raha vastu võtta. Seda oleks aga liiga naiivne loota ja sellepärast kutsub Äripäev valijaid üles järgmistel valimistel hääletama ainult erakondade poolt, kes on rahaallikad avalikustanud. Kui selliseid erakondi Eestis ei ole, siis võiks valimisi boikoteerida.