Milline on poliitikute mõju majanduse arengule?

Poliitikute mõju majandusele on alati ol-nud väga suur. Kõikides riikides on poliitika ja majandus tihedalt seotud. Samas ma ei usu, et uued valimised toovad kardinaalseid muudatusi. Meie areng on olnud ikkagi piisavalt stabiilne ja valitud suund on olnud õige. Seda mõistavad ka ilmselt kõik arvestatavad poliitilised jõud.

Teatud siksakke võib muidugi tulla. Iga poliitilise jõu taga seisavad teatud ringkonnad, kellel on omad arusaamad ja omad huvid. Aga ma ei usu, et uued valimised hakkavad häirima valitud arenguteed. Ei usu ka seda, et mõni poliitiline jõud suudaks pärast võimule tulekut oluliselt muuta majanduse praegust suunda. See on ebareaalne.

Majanduse areng sõltub eeskätt muidugi ettevõtetest. Poliitika mõju majandusele on vähenenud, sest suur osa ettevõtteid on privatiseeritud. Poliitikasse mindi sellepärast, et teha endale või oma lähikondlastele soodsaid otsuseid. Need on nüüd ära tehtud, ettevõtted on erastatud ja nüüd on oluline, et need ettevõtted käima läheksid.

Majandus läheb edasi ülesmäge. Oluline on see, kas Eestis jätkub laenuressurssi ja sellise intressiga, mida ettevõte suudab alla neelata.

Ettevõtjad kardavad kõige rohkem seda, et jätkub praegune olukord, kus ettevõtlust tundvaid inimesi on riigikogus minimaalselt. See ei ole sugugi hea.

Loodan, et järgmisesse riigikogusse valitakse oluliselt rohkem majandustaustaga inimesi, kes oskavad adekvaatselt majandusolukorda hinnata ja pädevaid otsuseid vastu võtta. Arvan, et ettevõtlusringkonnad teevad selleks ka oma jõupingutusi. Teiste ettevõtjatega suheldes ja oma kogemustele tuginedes võin öelda, et Eesti majanduse arengusse pole küll põhjust suhtuda pessimistlikult.

Poliitikute ja võimul olevate erakondade vahetumise mõju majandusele on Eestis olnud äärmiselt väike. Suund, mida on rahareformist siiamaani aetud, on olnud erakordselt stabiilne. Rohkem mõjutab majandust liitumine Euroopa Liiduga, mis on oma regulatsioonide poolest hoopis teine maailm.

Meie majanduskliima muutus sõltub kõige rohkem otsusest, kas Eesti soovib kiiresti Euroopa Liidu liikmeks saada või soovib pikemat kohanemisaega ja jälgib kauem avatud ja vähem reguleeritud majanduse kurssi. Kui mõõdukas euroskeptitsm hakkab domineerima, siis säilib senine majanduspoliitika kauem.

Valimised ei too kaasa fundamentaalsete suundade muutumist, need on jäänud ja jäävad ka edaspidi selliseks, nagu Eesti ärihuvid on seda nõudnud. Ettevõtlus- ja kauplemistingimused, maksusüsteem, pensionisüsteem on arenenud oma loogikat pidi ja neid ei ole valimised mõjutanud.