• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arenevate turgude kriis ahistab Tallinna börsi

    Pind kadus Tallinna börsile raha paigutanud investorite jalge alt möödunud nädalal täielikult. Enamiku börsisüsteemis kaubeldavate aktsiate hinnad kukkusid järsult, nädalaga jäid plusspoolele vaid neli vähemkaubeldavat aktsiat.
    Turu jõudmine väga madalatele hinnatasemetele on muutnud aktiivseks spekulatiivse raha, mis mängib lühiajaliste panuste peale. See omakorda on muutnud turu väga volatiilseks. Suurtest päevasisestest kõikumistest hoolimata valitseb börsil jätkuvalt tugev langusmeeleolu.
    Kogu nädala kestnud kiire languse järel, kus päevased kukkumised jäid neljal päeval viiest 2--6% vahele, lõpetas ÄP üldindeks esmakordselt 17 kuu jooksul allpool 500 punkti taset. Kui möödunud nädalal tekkis sügisese börsikriisi miinimumtasemel õrn toetuspind ja Ühispanga ning Tallinna Panga liitumisotsusest loodeti veelgi tuge, siis möödunud nädalal ei pidanud ükski tase ja turg muudkui vajus.
    Maaklerite sõnul hoidis Eesti turgu suuremast kukkumisest viimastel nädalatel vaid välisinvestorite mõningane ostuhuvi.
    Venemaa finantskriisiga kulmineerunud arenevate turgude nõrkus kogu maailmas andis tugeva hoobi ka siinsele aktsiaturule. Paar suuremat välisinvestorite müügikorraldust tekitasid turul paraja segaduse ja kohati lausa paanika, mida võibki pidada turu veidi rohkem kui 15protsendise kukkumise põhjuseks.
    Kui otsida sarnasusi praeguse ja sügisese kriisi vahel, siis on kriisi algus olnud küllaltki sarnane. Pikk ja vaikne vindumine ilma eriliste uudiste ja liikumisteta -- esimene pisem kukkumine -- teine, juba veidi tugevam ja mõningast paanikat tekitav kukkumine -- ja lõpuks kolmas kiire sööst põhja, millele järgneb kiire lühiajaline tõus. See viimane on kevadkriisis veel olemata, kuid peaks stsenaariumi järgi veel tulema.
    Küllaltki palju sarnasusi võib leida ka kriisi põhjuste hulgas. Sügisese kriisi põhjusteks on üsna üksmeelselt leitud Kagu-Aasia ja arenevate turgude finantskriis ning kohalike pankade likviidsusprobleemid (millest iganes need siis ka tingitud ei olnud).
    Samad tegurid on mängus ka nüüd. Maailma arenevad turud on taas silmitsi tõsise kriisiga, mis on paisunud juba sedavõrd ähvardavaks, et on muutnud arenenud turgude analüütikud tõsiseks. Ka kohalikud pangad on taas mängus. Seekord pole küll puudu mitte rahast, vaid tegu on Hoiupanga Daiwa laenu ja suurpankade kohati veidi tormakana tunduvate liitumiste tulemusel tekkinud tõsise usalduskriisiga.
    On küllalt tõenäoline, et Eesti pankade ja investorite usaldusega seotud probleemid enam palju hullemaks minna ei saa. Hoiupanga pangandusmaastikult kadumine kustutab mõne aja möödudes selle institutsiooniga seotud negatiivsed emotsioonid investorite mälust. Ilmselt ei lase suured lääneriigid ka Vene majandusel täielikult hävida ning mõne korraliku abipaketiga tõmmatakse see taas vee peale.
    Üritada ennustada, millal sündmuste areng jõuab sinnamaani, et investorid on huvitatud suuremate ja pikaajalisemate positsioonide soetamisest, on küllalt raske ja vaieldamatult ka tänamatu töö. Suure tõenäosusega teeb turg varsti lühiajalise hüppe üles. Stabiilse tõusuperioodi algust pole aga enne sügist kindlasti loota.
    Käitumissoovitus mitte-spekulantidele oleks säilitada praegu rahu. Kui raha on vaba vähemalt aastaks, on praegustel tasemetel väga soodus võimalus oma aktsiaportfelli täiendada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börs punane ja naaber lällab laetud relvaga? Investeeri ikka
Kaitse- ja reservväelaste kõrval saavad anda oma panuse vabaduse ja turumajanduse kaitseks ka ligi 100 000 väikeinvestorit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaitse- ja reservväelaste kõrval saavad anda oma panuse vabaduse ja turumajanduse kaitseks ka ligi 100 000 väikeinvestorit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Netflixi oodatust kehvem tulemus pani aktsia kukkuma
Peale börsipäeva lõppu avaldas neljanda kvartali tulemused Netflix, mille peale aktsia langes järelturul üle 10%, vahendab Reuters.
Peale börsipäeva lõppu avaldas neljanda kvartali tulemused Netflix, mille peale aktsia langes järelturul üle 10%, vahendab Reuters.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Milremi eksjuht arendab idufirmaga nutikaid soomukeid
Eelmisel aastal Milremi (uue nimega Milworksi) juhi kohalt lahkunud Ingvar Pärnamäe loob Eesti-Horvaatia iduettevõttega Defensphere süsteemi, mis võimaldab soomusmasina meeskonnal näha läbi soomuki seina lahinguväljal toimuvat.
Eelmisel aastal Milremi (uue nimega Milworksi) juhi kohalt lahkunud Ingvar Pärnamäe loob Eesti-Horvaatia iduettevõttega Defensphere süsteemi, mis võimaldab soomusmasina meeskonnal näha läbi soomuki seina lahinguväljal toimuvat.