• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järvan tahab läbipaistvat majanduspoliitikat

    Soovin leida vaheldust ja võtta vastu uue väljakutse. Olen olnud Eesti Pangas ametis alates rahareformist, kusjuures viimased neli ja pool aastat olen juhatanud keskpangapoliitika osakonda.
    Soov mõningaseks muutuseks tekkis juba ligi aasta eest, kuid eelmise aasta majandussündmused ei lubanud sellel teemal pikemalt arutleda. Samas tahaksin ma oma ametikoha vahetust käsitleda ajutisena. Praegu on mul kindel plaan Eesti Panka hiljemalt järgmisel kevadel tagasi pöörduda.
    Esialgsete kokkulepete kohaselt jääb minu valdkonnaks majanduspoliitika makrotasandi analüüs. Juttu on olnud võimalikest ülesannetest haldusreformi ja uue pensionisüsteemi teemadel ning majanduspoliitika avalikkusele mõistetavamaks ja läbipaistvamaks muutmisel.
    Uute ideede otsimise asemel pean olulisemaks seniste reformide edukat lõpuleviimist ja majanduspoliitilise järjepidevuse säilitamist. Üks ühiskondlikult tulusamaid investeeringuid on kindlasti täiendavate jõupingutuste tegemine riiklike institutsioonide tõhususe tõstmiseks.
    Peljata ei tohiks põhjendatud kulutusi kvaliteetsele tööjõule, aga ka näiteks juhtimisalastele konsultatsioonidele.
    «Eestile on esmaoluline finantsjärelevalveasutuste integratsioon. Vaatamata sellele, et rahapoliitika kujundamine ja elluviimine peab kuuluma valitsusest sõltumatule keskpangale, on raha stabiilsus oluliselt sõltuv kogu majanduspoliitika asjakohasusest ja kooskõlalisusest.
    Eelarve- ja samuti tööturupoliitikal on seda kriitilisem roll, mida enam põhineb rahapoliitika reeglitel. Eesti valuutakomitee süsteem on reeglipärasuse musternäide.
    «Erilisi poliitilisi sümpaatiaid mul pole. Ebameeldivaid üllatusi on aeg-ajalt valmistanud poliitilised jõud. Vahel tundub, et poliitiline dimensioon tekib majanduspoliitilistes küsimustes liialt vara, mistõttu ilmselgelt õigetes otsustes ei suudeta kokku leppida. Suurem majanduspoliitiline läbipaistvus peaks seda probleemi edaspidi ehk leevendama.
    «Piiratud ärihuvid on seotud vaid tööjõuturuga. Suuremaid finantssääste pole veel õnnestunud koguda. Ühegi ettevõtte aktsiaid ma ei oma.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.