Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järvan tahab läbipaistvat majanduspoliitikat
Soovin leida vaheldust ja võtta vastu uue väljakutse. Olen olnud Eesti Pangas ametis alates rahareformist, kusjuures viimased neli ja pool aastat olen juhatanud keskpangapoliitika osakonda.
Soov mõningaseks muutuseks tekkis juba ligi aasta eest, kuid eelmise aasta majandussündmused ei lubanud sellel teemal pikemalt arutleda. Samas tahaksin ma oma ametikoha vahetust käsitleda ajutisena. Praegu on mul kindel plaan Eesti Panka hiljemalt järgmisel kevadel tagasi pöörduda.
Esialgsete kokkulepete kohaselt jääb minu valdkonnaks majanduspoliitika makrotasandi analüüs. Juttu on olnud võimalikest ülesannetest haldusreformi ja uue pensionisüsteemi teemadel ning majanduspoliitika avalikkusele mõistetavamaks ja läbipaistvamaks muutmisel.
Uute ideede otsimise asemel pean olulisemaks seniste reformide edukat lõpuleviimist ja majanduspoliitilise järjepidevuse säilitamist. Üks ühiskondlikult tulusamaid investeeringuid on kindlasti täiendavate jõupingutuste tegemine riiklike institutsioonide tõhususe tõstmiseks.
Peljata ei tohiks põhjendatud kulutusi kvaliteetsele tööjõule, aga ka näiteks juhtimisalastele konsultatsioonidele.
«Eestile on esmaoluline finantsjärelevalveasutuste integratsioon. Vaatamata sellele, et rahapoliitika kujundamine ja elluviimine peab kuuluma valitsusest sõltumatule keskpangale, on raha stabiilsus oluliselt sõltuv kogu majanduspoliitika asjakohasusest ja kooskõlalisusest.
Eelarve- ja samuti tööturupoliitikal on seda kriitilisem roll, mida enam põhineb rahapoliitika reeglitel. Eesti valuutakomitee süsteem on reeglipärasuse musternäide.
«Erilisi poliitilisi sümpaatiaid mul pole. Ebameeldivaid üllatusi on aeg-ajalt valmistanud poliitilised jõud. Vahel tundub, et poliitiline dimensioon tekib majanduspoliitilistes küsimustes liialt vara, mistõttu ilmselgelt õigetes otsustes ei suudeta kokku leppida. Suurem majanduspoliitiline läbipaistvus peaks seda probleemi edaspidi ehk leevendama.
«Piiratud ärihuvid on seotud vaid tööjõuturuga. Suuremaid finantssääste pole veel õnnestunud koguda. Ühegi ettevõtte aktsiaid ma ei oma.»