Kindlustusvõtjal on seltsi ees kohustused

See kurvavõitu lõpuga lugu on pärit Äripäeva 20. mail ilmunud turvateemalisest erilehest. Loo peategelasteks on täna Toyota Balti turundusosakonda juhtiv Üllar Lanno, tema Audi 100 ja Leks Kindlustus, kus 1996. aasta suvel eelmainitud Audi kindlustati.

Lannol tuli kindlustusmaksed tasuda iga kolme kuu järel. Audi kadus möödunud aasta 6. märtsil Tallinna kesklinnast. Päev pärast autovargust teavitas Lanno juhtunust kindlustusseltsi. Leks Kindlustuses selgus aga, et autoomanikul on tasumata kindlustuslepingu kolmas järgmakse ja seda juba ligi kaks kuud. Vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimustele (antakse kaasa kindlustuslepingu sõlmimisel) ei ole ettenähtud tähtajaks kindlustusmakse mittetasumisel Leks Kindlustusel hüvitamiskohustust.

Lanno põhjendab mittetasumist sellega, et arve järelmakse kohta polnud kahjujuhtumi toimumise hetkeks temani jõudnud. Tegelikult saadeti Lannole teatis välja jaanuari algul. Maksetähtaja möödudes helistas talle mobiiltelefonile Leksi müügiesindaja, kes informeeris teda maksetähtaja möödumisest. Veebruari keskel saatis Leks Kindlustus veel ühe arve, seekord Lanno töökohta, kuid tulemusteta.

Aasta hiljem nendib kannatanu Äripäevas, et Leks ei ole tema jaoks enam kindlustusfirma. Kindlustustingimustes on öeldud, et kui järgmaksed viibivad, puudub kindlustusseltsil hüvitamiskohustus. Kui maksetähtajaks kindlustusmakse ei laeku, ei pikene ka kindlustuspoliisi kehtivusaeg. Seega polnud konkreetsel juhul kindlustusseltsi ja kindlustusvõtja vahel kehtivat kindlustuslepingut üldse olemas. Asjaolu, et maksetähtaja lähenedes saadab kindlustusselts kliendile arve on eelkõige seltsipoolne heasoovlik tähelepanu osutamine hilisemate ebameeldivuste vältimiseks. Konkreetse näite puhul tegi Leks palju enam, kahjuks tulemusteta.