Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas teie saite sellest tehingust teada?

    Teada sain ma sellest siis, kui sellest kir-jutati 1996. aastal ajalehtedes. Mulle pakkus huvi, kas sellised asjad läksid läbi ka Põhja-Eesti Panga järelevalvenõukogust. Sirvisin kõik järelevalvenõukogu protokollid läbi. Kuni 1994. aasta lõpuni ei tegelenud nõukogu laenuportfelliga ja suure raha liikumisega. Laenuportfelli vastu hakkasime huvi tundma siis, kui selgus, et PEPil oli raskusi Koit Kaaristule ja ka Tiiu Silvesele väljastatud laenuga. Siis me 1994. aasta teisel poolel võtsime vastu otsuse, et kõigist laenudest, mis on üle 25 või 30 miljoni krooni, ma täpselt seda numbrit ei mäleta, peaks olema teavitatud ka nõukogu.
    PEP oli tekkinud kahe tegevuse lõpetanud panga ühendamisel ja nendest kahest pangast tuli üle väga palju halbu laene. Meie olime nende halbade laenudega kõige rohkem hädas ja jälgisime, et neid ilma põhjuseta ei kustutataks. Kui nägime, et pank annab välja ka selliseid laene, mida ei ole võimalik tagasi saada, alles siis võtsime järelevalvenõukogus vastu otsuse, et hakkame tegelema ka väljastatavate laenudega.
    Küsite niivõrd pika habemega asja, et ausalt öeldes mina küll ei mäleta, kuidas ma sellest tehingust teada sain.
    See oli umbes samamoodi, nagu oli siin see Andres Tarandi joobeseisundi juhtum. Kõik rääkisid, ajakirjanikud kaasa arvatud, aga keegi ei julgenud sõtta minna. Eks siis keegi pidi lõpuks minema. Paistab, et midagi on kahtlustes tõsi, midagi on ikkagi kadunud.
    Sellest nn 10 miljoni USA dollari tehin-gust kuulsin nagu iga teine Eesti Vabariigi kodanik ajakirjanduse kaudu. Ilmselt tolleaegne PEPi juhtkond ei pidanud vajalikuks nõukogu sellest tehingust informeerida.
    Sellel ajal oli PEPis ka teine sarnane asi. Nimelt Koit Kaaristu projekt, millest samuti nõukogu ei informeeritud. Minu jaoks on see täiesti arusaamatu, et kaks nii suurt tehingut otsustati kuskil kabinetivaikuses.
    Tegemist on väga suures ulatuses rahvusvahelise pettusega. Sellist tüüpi projekte oli teisigi ja ka praegu käivad inimesed kogu maailmast ringi ning üritavad kergeusklikelt ametnikelt välja petta suuri summasid.
    Arvan, et nii suur raha ei saa jälge jätmata kuhugi kaduda. Päris kindlasti on olemas konkreetsed vastutajad.
    Ma muidugi loodan, et kolleeg Siim Kallas ei ole otseselt selle pahatahtliku aktsiooniga seotud. Kindlasti on aga olemas vastutajad, kes uurimise käigus on ilmselt väga üheselt tuvastatavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Olulisemad lood

EL leppis kokku õlitootjate kasumi maksustamises ja taastuvenergia hinnalaes
Eesti soov jätta Viru Keemia Grupp ja Enefit Green puutumata ning seista vastu Euroopa Liidu soovile lisamaksude kohustuslikuks kehtestamises teiste liikmesriikide toetust ei leidnud.
Eesti soov jätta Viru Keemia Grupp ja Enefit Green puutumata ning seista vastu Euroopa Liidu soovile lisamaksude kohustuslikuks kehtestamises teiste liikmesriikide toetust ei leidnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.