• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Petutehing Eesti Panga initsiatiivil

    Esmaspäevaks on Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann kutsu-tud keskkriminaalpolitseisse tunnistusi andma Põhja-Eesti Panga (PEP) kadunud 10 miljoni USA dollari asjus. Selle tehingu pärast tahab politsei esitada süüdistust Reformierakonna esimehele Siim Kallasele ja Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile.
    Äripäev arvab, et nn 10 miljoni dollari tehingu üheks peamiseks initsiaatoriks oli Eesti Pank, mitte Põhja-Eesti Pank, nagu keskpank on üritanud avalikkusele väita.
    Riigile kuuluvat PEPi kasutas Eesti Pank oma kahtlase väärtusega ettevõtmise kattevarjuna. Seda lubab arvata asjaolu, et ka Hoiupangale pakuti 1994. aasta suvel analoogilist tehingut, kuid Hoiupank keeldus.
    Hoiupanga poolt uuris tehingu teostamise võimalust Marcel Vichmann, kes tunnistas läinud nädalal Äripäevas, et PEPile sarnase investeerimisprojekti pakkujaks oli Eesti Pank. Keskpangast kinnitati Hoiupanga juhtidele, et tehingu vahendaja Abram Sher on igati õige inimene.
    Eesti Panga initsiatiivist annab tunnistust seegi, et offshore-firmaga Paradiso SAL sõlmis investeerimislepingu Eesti Pank. Kolm päeva hiljem läksid aga keskpanga kohustused üle PEPile. Kogu operatsiooni ja sellest saadud 10 miljoni dollari suurust kahju õnnestus Eesti Pangal ja PEPil saladuses hoida kuni 1996. a lõpuni, kui võimulolev Koonderakonna ja Maarahva ühendus kasutas selle ära korteriskandaali summutamiseks. See, et kõik avalikuks tuli, on loomulikult poliitiline käik, kuid selles ei ole midagi taunimisväärset. Mida rohkem selliseid asju välja tuleb, seda puhtamaks muutub ühiskond.
    Nüüd peavad politsei ja kohus selgitama, kas 10 miljoni dollari tehing oli tingitud keskpanga ametnike soovist riigilt raha välja petta või oli tegemist pangaametnike lihtsameelsusega, mille tõttu õnnestus kellelgi salapärasel Schirallil Eesti riigilt 10 miljonit dollarit välja petta.
    Sellel ajal, kui tehing toimus, oli Eesti Panga presidendiks praegune Reformierakonna esimees Siim Kallas. Olenemata sellest, kas Kallas oli petuskeemist teadlik ja osales selles või mitte, on tema üks, kes 10 miljoni dollari kadumise eest vastutab.
    Eesti Pank ei oleks tohtinud sellistes sobingutes osaleda isegi mitte riigile kuuluvat panka päästes. Nüüd tuleb aga välja, et keskpank oli hoopis petuskeemi üheks initsiaatoriks ja projekti puudutavatel dokumentidel on Siim Kallase allkirjad.
    Jääb üle loota, et asi jõuab lõpuks nii kaugele, et kohus saab 10 miljoni dollari kadumisele ja selles osalenutele anda oma hinnangu ning otsustada, kes on süüdi ja kes mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.