Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taani jahutab majandust
Juba mõnda aega on spekuleeritud selle üle, millal Taani valitsus tuleb välja uue kokkuhoiupaketiga. Vaid üks tööpäev pärast seda, kui ELi Amsterdami lepingule oli rahvahääletusel kinnitus saadud, oli pakett laual.
Selles on kokkuhoiumeetmed kombineeritud maksukoormuse ümberjaotamisega, mis peaks soosima madalama sissetulekuga elanikkonda.
Majanduse kasvutempo aeglustamiseks piirab valitsus võimalust laenuintresse maksustatavast tulust maha arvata. Nii muutub laenu võtmine näiteks maja ostmiseks kallimaks ning majade pantimine muu tarbimise finantseerimiseks pole edaspidi enam nii ahvatlev.
Valitsus usub, et sellega pidurdatakse kinnisvara hinna tõusu 10--14 protsendi võrra.
Ettevõtte tulumaksu vähendatakse 34 protsendilt 26 protsendile, mis on kahe protsendi võrra madalam kui Rootsis. Seda maksutulude vähenemist plaanib valitsus finantseerida uue 10protsendilise maksu kehtestamisega aktsiatest saadud tulule.
Siin satuvad löögi alla pensioni tarvis säästjad, kes on siiamaani olnud kuni väljamakse hetkeni maksust vabastatud.
Valitsus tõstab ka seda piiri, kui palju pensionifondidel on lubatud oma vahenditest ettevõtete aktsiatesse investeerida. Senise 35--40 protsendi asemel saab uueks ülempiiriks 50 protsenti.
Viimaks näeb pakett ette ka kõrgemad keskkonnamaksud söele, bensiinile, elektrile ja maagaasile.
Kokku loodab Taani valitsus kuumavat majandust sedavõrd jahutada, et 1999. aastal aeglustuks majanduskasv 3 protsendilt 2 protsendile.
Taani maksebilanss on majandusspetsialistide sõnul vahepeal ähvardanud miinusesse langeda, kuid peaks kavandatavate abinõude toel kasvama tuleval aastal 3 miljardilt Taani kroonilt 9 miljardile.
Kuna Taanis on võimul vähemusvalitsus, tuleb peaminister Poul Nyrup Rasmussenil kindlustada enesele parlamendis vajalik toetus. Kauplemise ning läbirääkimiste käigus võib paketi sisu mõnevõrra muutuda.
Senised poliitilised signaalid viitavad võimalikule koostööle vasakparteidega. Kodanlikud parteid ning tööstusorganisatsioonid on arvamusel, et valitsuse pakett läheb liiga kaugele ning et ehitussektor on seatud liiga suure löögi alla. DI