Positiivne ja negatiivne mõtlemine majanduses

Eesti majanduse iseloomustamisel võitlevad kaks täiesti vastandlikku suunda: majanduskasvule orienteeritud positiivne ja börsikrahhiga seonduv negatiivne mõtlemine. Positiivseid muutusi loeb tähtsamaks näiteks valitsussektor, kuna negatiivset kipuvad üle tähtsustama kommertspangad ja Eesti Pank.

Mart Laari valitsuse kurss liberaalsele turumajandusele oli õige, samaväärselt on teeneid hilisematel valitsustel, kes pole valitud kursilt kõrvale kaldunud. Majanduskasv on aidanud riigieelarvet ületäita, luua stabilisatsioonifond, vältida sotsiaalseid vapustusi jne, sõnaga elu on paremaks läinud.

Pankade poolt tule(ne)v negativism on seotud isiklikku laadi kaotustega börsil. Näiteks stabilisatsioonifond oli ja on kommertspankuritele äärmiselt vastumeelne, sest suured summad libisevad nende käest ära. Nende summadega saaks ja oleks saanud teha näiteks aktsiate tugioste, toetamaks oma väärtpaberiportfelle, ja head ajad oleksid võib-olla edasi kestnud. Läks küll teisiti, aga pole õige teha majanduse arengut vastutavaks pankade kasumiprognooside mittetäitumise, konkreetselt, kahjumite ees.

Jutt Eesti majanduse ebastabiilsest arengust on pehmelt öeldes desorienteeriv, ehkki inimlikult mõistetav. Kui miski suurendas börsi ebastabiilsust, siis olid need pankade poolt väljakirjutatud repolaenud, marginaalid, optsioonid. Kas pole mitte nii, et pangast kui riskide maandamise kohast sai riskide genereerimise koht?

Börs ja majanduskasv ei ole niivõrd üksteisest sõltuvad, kui retoorikast võib mulje jääda. Börs paraku ei tooda uut väärtust (seega ei anna ka panust majanduskasvu), vaid võimaldab seni toodetud väärtuse ümberjagamist.

Aktsiate hinnad börsil on kõige otsesemas sõltuvuses raha voolamisest ühes või teises suunas. Selle voolamisega ei teki raha juurde ega jää ka vähemaks, vahetub ainult omanik. Tõsi küll, maakleritasude võrra jääb investoril raha vähemaks, aga see raha akumuleerub pankade kasumisse.

Pikemas perspektiivis liiguvad aktsiate hinnad korrelatsioonis majanduskasvuga. Võimalik, et majanduse areng on tsükliline. Majanduskasv tekitab investorites huvi ettevõtluse vastu. Samas võib see huvi paisuda niivõrd suureks, et igasugune uudis tundub positiivne, või siis täielikult ära kaduda, nii et kõik, mis tehakse, tundub negatiivne.