• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsuse-Saksa rünnak Brüsselile

    Oma traditsioonilises tippkohtumise-eelses ühisalgatuses -- toonitamaks Saksamaa ja Prantsusmaa liidrirolli Euroopas -- hoiatavad Helmut Kohl ja Jacques Chirac Euroopa Liitu usalduskriisi eest.
    Riigijuhid rõhutavad: ELil tuleb oma skeptilistele kodanikele tõestada, et kõik liidu tasandil tehtud otsused on absoluutselt vajalikud ning et tegemist on probleemidega, mida rahvusriigi tasandil lahendada ei saa. Võimu Brüsselisse koondamise asemel tuleb rohkem rakendada nn subsidiaarsuse printsiipi, kus otsuste tegemine on viidud võimalikult madalale tasandile.
    Prantsusmaa ja Saksamaa pole kunagi tahtnud «tsentraliseeritud Euroopa riiki», seisab kirjas. Samas rõhutatakse suurema ühistegevuse vajadust välispoliitika ning õigus- ja piiriküsimuste osas.
    Kiri kutsub arutama ELi võimuorganite funktsioone ja pädevust, et lahendada Amsterdami tippkohtumisel pooleli jäänud küsimused. Mõned liikmesriigid on juba alustanud lobby-tööd uue valitsustevahelise minikonverentsi korraldamiseks tuleval aastal, et arutada ainult liidu laienemiseks vajalikke institutsionaalseid reforme.
    Holland ning väiksemad ELi riigid näevad Prantsuse-Saksa uues algatuses ohtu oma mõjuvõimule Euroopa Liidus, samal ajal kui Prantsuse ja Saksa diplomaadid püüavad kirja tähtsust vähendada viidetega Saksamaal valitsevatele meeleoludele sügiseste valimiste eel. Lisaks on Helmut Kohl euroskeptiliste liidumaadega väidetavalt kokku leppinud, et vastutasuks ühisraha toetamise eest peab Brüsseli võim kahanema.
    Ühiskirja üks käegakatsutavamaid eesmärke on muu hulgas Saksamaa ja Prantsusmaa partnerluse tugevdamine, mis Euroopa keskpanga juhi ümber puhkenud tüli ajal kannatada sai. FT-TT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.