Terminaal teeb kõned odavamaks

Fikseeritud mobiiliterminaal pole Eestis enam võõras. See on operaatorfirma numbriga väike karbike, mille külge ühendatakse tavaline telefon, faks või modem. Karp kinnitatakse seinale ja on abiks seal, kuhu tavalised telefoniliinid ei ulatu.

Täna on sellist mobiiliterminaali järjest rohkem rakendama hakanud telefonijaamade omanikud.

Kui telefonijaama siseabonent tahab helistada lauatelefonilt mobiiltelefonile, helistab ta üle fiksvõrgu mobiilvõrku ja maksab Eesti Telefonile n-ö vahendustasu. Kõne on kallim kui mobiililt mobiilile helistades.

Siin tulebki appi mobiiliterminaal. See paigutatakse telefonijaama üheks linnaliiniks. Nii tekib justkui üldkasutatav mobiiltelefon.

Olenevalt jaama tüübist saab nüüd tavaliselt lauatelefonilt kas automaatselt mobiilinumbri valimisel või manuaalsel suunamisel helistada kõne läbi terminaali ja maksta võrgusisese odavama taksi järgi.

Sellega saab helistada mobiilivõrgus klientidele odavamalt kui enne. Pole ju mõtet osta mobiiltelefone firma kõigile töötajatele, kes suhtlevad sageli mobiiltelefone omavate klientidega. Samuti saab soodsamalt helistada oma töötajatele, kes on liikuvad ja kontorist harva tabatavad.

Sama skeemi saab rakendada ka vastupidiselt. Müügimees või direktor on väljas, kuid tahavad saada infot kontoritöötajalt, kellel pole mobiili. Piisab, kui helistada firma mobiiliterminaali numbrile ja sealt edasi saab juba sekretär suunata kõne konkreetsele lauale. Jälle raha kokkuhoid.

Mobiiliterminaalide hulga määrab jaama omanik ise, see oleneb koormuse suurusest. Keskmises büroos võiks kasutada kahte terminaali. Need on kergesti teisaldatavad.

Mobiiliterminaalid sobivad kasutamiseks ka autodes ja laevadel. Lisavarustusena on saadaval päikeseakuga terminaalid.

Peale hea telefoniühenduse pakub terminaal ka data- ja faksiühendust. Viimase kiirus on 9,6 kbit/sek.

Nokial on mobiiliterminaalid nii NMT kui ka GSM 900 ja GSM 1800 võrgus. GSM 1800 teenust pakub praegu ainult Eesti Mobiiltelefon.