• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutalaenude riske kannavad laenuvõtjad

    Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Sellele vaatamata väljastavad kommertspangad (ja mõned liisingufirmad) laene välisvaluutas. Siia hulka kuuluvad ka laenud, mis on välja antud Eesti kroonides, kuid mille tagasimaksmine on seotud kindla valuutakursiga. Nende hulgas on levinumad pikaajalised (kümneaastase ja pikema tagasimaksetähtajaga) investeerimis- ja eluasemelaenud.
    Eesti Panga andmetel on valuutalaenude osatähtsus kogu laenuportfellis pidevalt suurenenud. Kui 1994. aasta lõpu seisuga moodustasid valuutalaenud vaid 4,7% kommertspankade koguportfellist, siis aprilli lõpus ulatus nende osatähtsus juba 63,6 protsendini.
    Suurem osa valuutalaenudest on Saksa margas või marga põhjal antavad laenud. Kommertspankade kogulaenuportfellis kasvas nende osatähtsus 42 protsendilt möödunud aasta juunis (varasemad andmed eri valuutade lõikes pole kahjuks kättesaadavad) 54 protsendile selle aasta aprillis.
    Kui võtta arvesse vaid valuutalaenud, siis marga osatähtsus on üllatavalt stabiilne (moodustab 82--85% valuutalaenude koguportfellist).
    Suhteliselt suur on ka dollarilaenude osatähtsus (7-8% kogu laenuportfellist). Teiste valuutade (Soome mark, Suurbritannia nael, Läti latt) osatähtsus on suhteliselt väike -- alla protsendi kogu laenuportfellist.
    Välisvaluutaga seotud laenude väljaandmisega vabastavad pangad ennast täielikult valuutariskist, suunates need laenuvõtjatele ehk oma klientidele. Tundub, et kommertspangad ei ole eriti kindlad krooni püsimises pikemas perspektiivis, sest kuidas muidu seletada, et Saksa margaga on seotud laenud, mille tagastamistähtaeg on üle viie aasta.
    Laenuvõtja võtab valuutalaenu puhul enda kanda välisvaluuta intressiriski, aga ka riski krooni võimaliku devalveerimise puhul. Juhul kui parlament otsustab näiteks devalveerida krooni 20 protsendi võrra, siis eluasemelaenu intress tõuseb laenuvõtjale momentaanselt seniselt 13--15 protsendilt 30--35-le. Pangad ei riski aga millegagi ning neile on kindlustatud ka 7-8protsendiline kasumimarginaal.
    Laenuvõtjaid võib lohutada teadmine, et momendil on nn DEMilaenude intress kroonilaenude omast veidi madalam, kuid nii ei pruugi see kesta igavesti. Sellekohaseid vihjeid on juba teinud Hansapank ja Forekspank.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.