• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutalaenude riske kannavad laenuvõtjad

    Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Sellele vaatamata väljastavad kommertspangad (ja mõned liisingufirmad) laene välisvaluutas. Siia hulka kuuluvad ka laenud, mis on välja antud Eesti kroonides, kuid mille tagasimaksmine on seotud kindla valuutakursiga. Nende hulgas on levinumad pikaajalised (kümneaastase ja pikema tagasimaksetähtajaga) investeerimis- ja eluasemelaenud.
    Eesti Panga andmetel on valuutalaenude osatähtsus kogu laenuportfellis pidevalt suurenenud. Kui 1994. aasta lõpu seisuga moodustasid valuutalaenud vaid 4,7% kommertspankade koguportfellist, siis aprilli lõpus ulatus nende osatähtsus juba 63,6 protsendini.
    Suurem osa valuutalaenudest on Saksa margas või marga põhjal antavad laenud. Kommertspankade kogulaenuportfellis kasvas nende osatähtsus 42 protsendilt möödunud aasta juunis (varasemad andmed eri valuutade lõikes pole kahjuks kättesaadavad) 54 protsendile selle aasta aprillis.
    Kui võtta arvesse vaid valuutalaenud, siis marga osatähtsus on üllatavalt stabiilne (moodustab 82--85% valuutalaenude koguportfellist).
    Suhteliselt suur on ka dollarilaenude osatähtsus (7-8% kogu laenuportfellist). Teiste valuutade (Soome mark, Suurbritannia nael, Läti latt) osatähtsus on suhteliselt väike -- alla protsendi kogu laenuportfellist.
    Välisvaluutaga seotud laenude väljaandmisega vabastavad pangad ennast täielikult valuutariskist, suunates need laenuvõtjatele ehk oma klientidele. Tundub, et kommertspangad ei ole eriti kindlad krooni püsimises pikemas perspektiivis, sest kuidas muidu seletada, et Saksa margaga on seotud laenud, mille tagastamistähtaeg on üle viie aasta.
    Laenuvõtja võtab valuutalaenu puhul enda kanda välisvaluuta intressiriski, aga ka riski krooni võimaliku devalveerimise puhul. Juhul kui parlament otsustab näiteks devalveerida krooni 20 protsendi võrra, siis eluasemelaenu intress tõuseb laenuvõtjale momentaanselt seniselt 13--15 protsendilt 30--35-le. Pangad ei riski aga millegagi ning neile on kindlustatud ka 7-8protsendiline kasumimarginaal.
    Laenuvõtjaid võib lohutada teadmine, et momendil on nn DEMilaenude intress kroonilaenude omast veidi madalam, kuid nii ei pruugi see kesta igavesti. Sellekohaseid vihjeid on juba teinud Hansapank ja Forekspank.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Harju Elekter paneb kaks tehast kokku
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.