Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fondid said eelarvest liiga palju raha

    Riigikontroll leidis fondide ja sihtasutuste majandustegevust kontrollides suuri raha ülejääke, millele lisandusid põhjendamatult suured rahataotlused riigieelarvest. Samuti maksid mitmed fondid oma nõukogu liikmetele suuri preemiaid ja toetusi, mida pole rahandusministri määrusega ette nähtud.
    Näiteks ulatus innovatsioonifondi raha ülejääk eelmise aasta alguses 59,2 mln kroonini. Tänavu taotleb fond järgmise aasta eelarvest 70 mln krooni, kuid valitsus on valmis eraldama 50 mln.
    Innovatsioonifondi juhataja Jüri Lichfeldi selgitusel on suur raha ülejääk tekkinud majanduse tehnoloogilise ta-seme tõstmise programmi käivitamisega viivitamisest. «Programmi eesmärk on muuta Eesti tooteid konkurentsivõimelisemaks,» lausus Lichfeld. «Programm pidi käivituma juba paar aastat tagasi ja selleks mõeldud vahendid on meie eelarvesse alles jäänud.»
    Järgmise aasta riigieelarvest on innovaatikaprogrammiks ette nähtud 30 mln kr.
    Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja kunagise majandusministrina fondide loomise juures olnud Toivo Jürgenson nentis, et viimasel ajal on fondide tegevuses puudujääke. «Fondide töö põhimõte peab olema, et pakkuda soodsate laenudega ühes või teises valdkonnas tegutsejatele tuge,» märkis Jürgenson.
    Samas lisas Jürgenson, et pärast seda, kui valitsusliit kaotas maaelu krediteerimise fondis piirangu, mille kohaselt anti sealt laenu ainult väikeettevõtjatele, oli fond mullu juba juunis tühi. «Raha laenati välja endiste majandite baasil tekkinud suurettevõtetele, kellel seda nii väga ei peaks vaja olema,» ütles ta.
    Riigikontrolli etteheidete kohta preemiate maksmise osas märkis Lichfeld, et ka nemad maksid preemiaid, kuid see küsimus on juba lahendatud. «Maksime preemiat 10 000 krooni igale nõukogu liikmele, hiljem tekkis sellest probleem. Enamik preemiasaajaid on raha tagasi maksnud või palunud töötasust maha arvata,» kinnitas Lichfeld.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.