• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjamaad lähendavad kaitse- ja välispoliitikat

    Neutraalsed Rootsi ja Soome on hakanud koos NATOsse kuuluvate Taani ja Norraga arutama rahuvalveoperatsioonide koordineerimist Nordcapsi (Nordic Arrangement for Peace Support) raames ning tugevdama ühiselt Eesti, Läti ja Leedu julgeolekut.
    Põhjamaade kaitsetööstusalane koostöö on esialgu olnud tagasihoidlik. Teatavasti langetas Soome hiljuti uute lennukite hankimisel otsuse USA Boeing F-18 Hornetite kasuks, selle asemel et osta näiteks Rootsist JAS Gripeneid. Teisest küljest valis soomusmasinaid tootev Rootsi Hägglund 1997. a koostööpartneriks Briti Alvise ja lükkas tagasi Soome Patria pakkumise, vaatamata sellele, et Hägglundil ja Patrial on käsil edukas ühisprojekt AMOS, mille tulemusena on valminud uut tüüpi miinipilduja. Kui tavaline miinipilduja on järelveetav, siis AMOS on iseliikuv miinipilduja, mis kohe pärast laskmist saab muuta asukohta ja on järelikult raskemini tabatav. Patria president Jorma Eloranta loodab, et AMOSe ostmisest on huvitatud kõik Põhjamaad, mis tagaks miljardilised tellimused.
    Soome, Rootsi, Norra ja Taani kaitsealase koostöö proovikiviks kujuneb sõjaväekopterite ühishankimine, mis peaks selguma juuni jooksul.
    Soome parlament võttis veebruaris vastu otsuse, et kaitsetööstuse vajadusi rahuldavad kodumaised tarned peavad suurenema praeguselt 15 protsendilt 50-le. Soome on juba eraldanud sõjaväe transpordikopterite hankimiseks 5,7 miljardit Eesti krooni, kuid selle otsuse tõttu on ta huvitatud, et kopterite tarnimisel osaleksid aktiivselt Soome oma firmad.
    Neli Põhjamaad vajaksid sadakond kopterit ja Soome kaitseministri Anneli Taina sõnul oleks otstarbekas neid ühiselt hankida. DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.