Riik sööb sõnu ja kasvatab kukrut

Eesti riik, kes IMFi memorandumis on välja öelnud, et ei kavanda mak-sukoormuse suurendamist ja võtab suuna halduskulude kokkuhoiule, sööb tasapisi oma sõnu. Peale kehtestatava luksuskaupade maksu haub valitsus plaane tõsta oluliselt uute ja kasutatud sõiduautode aktsiisi.

Äripäev ei toeta sõiduautode aktsiisi tõstmist. Selle taga on vaid soov suurendada riigieelarve tulu.

Konservatiivne arusaam lähtub eeldusest, et ükskõik milline maks ei ole eesmärk omaette, vaid on mingi avaliku ning üldise ja täpselt defineeritud lõppsihi teenistuses.Valitsus on selleks pakkunud tarbimise vähendamise.

Iga maksutõstmise kavatsus esialgu suurendab tarbimist. Autoostjad on aktsiisitõusu kuulduste pärast ärevuses ja automüük lööb rekordeid. Rahandusminister Mart Opmann on möönnud, et autode puhul maksu kehtestamine ostmist ei vähenda. Kel vaja, see ostab ikka. Seega on tarbimise vähendamine maksutõstmise põhjusena üsna loosunglik. Seda enam, et suurema osa mullu ostetud sõiduvahenditest omandasid firmad, st enamik neist on töövahendid.

Riik kavatseb tõsta aktsiisi nii mootori kubatuuri kui ka auto vanuse pealt. Uute autode hind võib rahandusministeeriumi eelnõu järgi tõusta 4000 (väikeautod) kuni 50 000 krooni (võimsa mootoriga autod) võrra. Kahe silma vahele on jäänud (või ei ole tahetud näha), et suure kubatuuriga autod annavad riigieelarvesse kütusetarbimisega suurema panuse.

Kasutatud autodel lisandub võimsusemaksule vanusemaks, mis tõuseb kaks korda. Diferentseerimisega läheks soodsamaks uue auto soetamine. Ent tekib omapärane efekt: hakkame justkui paremini elama, aga tegelikult halvemini. Inimeselt ei tohi võtta ära vabadust tegutseda oma võimaluste järgi -- kas soetada endale kallis sõiduk, mida on odav ülal pidada, või esialgu odav, ent suuri ülalpidamiskulusid nõudev auto.

Auto omamine on Eestis juba suure maksukoormusega. Peale tõstetava autoaktsiisi kehtib mootorikütuse aktsiis, üleriigiliseks on tahetud muuta ka praegu Tallinnas kehtivat mootorsõidukimaksu.

Kui riik tahab autoostmist keeruliseks ja küsitavakski muutes piirata autostumist üldse, peaks ta omalt poolt ka midagi vastu pakkuma. Näiteks parandama ühistranspordi kvaliteeti. Paraku kallineb ühistranspordi kasutamine pidevalt, kvaliteet aga ei parane kuigivõrd.

Järelikult on autoaktsiisi tõstmise ainuke eesmärk saada riigieelarvesse lisaraha. See võimaldab riigil tarbimisbuumi jahutamise juttude kõrval ise säästmise ja kulude kokkuhoiuga mitte vaeva näha.